|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Kesklinn saab avangardistliku hoone
(4)
|
|
|
|
Tallinna tänava äärde, endisele Upa meeste platsile ehitab Saare Kinnisvara OÜ kaubandushoone, mille on projekteerinud firma Alver Trummali Arhitektid, otsustas eile asjatundjate komisjon.
Žüriile oli hindamiseks esitatud kolm projekti. “Meie koosistumine oli isegi natuke igav, sest kõikide žüriiliikmete arvamused langesid peaaegu täielikult ühte ja lõppvaliku tegemine oli lihtne,” ütles Eesti Arhitektide Liidu president Kalle Vellevoog.
Võidutöö tundus žüriile tore, huvitav ja avangardne.
“Selle hoone tähtsus on kindlasti enam kui üks maja Kuressaares. Hoone on hea arhitektuuri näide ja võib vabalt juhtuda, et see maja läheb Eesti arhitektuuri ajalukku,” hindas Vellevoog.
Kuressaare linnaarhitekt Lilian Hansar nõustus teiste žüriiliikmete arvamusega: “Olin sama meelt, et see projekt on parim, täpsustasin enda jaoks vaid katusematerjali, sest pole ehedalt seda näinud. Vanalinna keskkonda peab tulema ka kaasaegset arhitektuuri ja mul on hea meel, et Saare Kinnisvara on selline omanik, kes soovib teha väljapaistvat arhitektuuri.”
Arhitektuurikriitik Andres Kurg ütles, et temal oli tohutult põnev võidutööd vaadata ning arvas, et projektis on näha mõjutusi kaasaegsest Šveitsi arhitektuurist.
Saare Kinnisvara juhatuse liikme Rein Tallermo sõnul läheb ehitus maksma 15-16 miljonit, kuid firma on nõus selle raha välja panema, sest ei taha väljapaistva koha peale ehitada viletsat maja. Hoone tasuvusajaks on arvestatud kaheksa ja pool aastat. Ehitustööd algavad järgmise aasta kevadel ning maja peaks valmis saama oktoobris.
Jaanuaris pannakse näitus kõikidest võistlustöödest üles endisesse Maapanga majja.
Projekte iseloomustab Kalle Vellevoog:
• Arhitektuuribüroo Kirsima & Niineväli töö sai kõige rohkem kriitikat. Kogu hoone on lahendatud tänava poole suure klaaspinnana ja selle peale on pandud kivikatus. Tekib vastuolu materjalide kasutamise vahel ja probleeme ruumide funktsionaalse kasutamisega. Värvilised pinnad, mis kumavad läbi klaasfassaadi, on huvitav leid. Hoone ei seostu hästi ümbritseva keskkonnaga.
• AB J. Okas M. Lõoke töö oli parem. Plussiks on äärmuseni viidud esteetika, detailide läbitöötatus, materjalidega mängimine ja mahuline liigendatus. Negatiivse poole peale võib kanda mõnetise formaalse suhtumise, mida iseloomustab näiteks kaldkatuse nõude täitmine formaalse ekraaniga. Maja on hea, aga see võib olla ükskõik kus, suhe konkreetse paikkonnaga jääb nõrgaks.
• Alver Trummali Arhitektide projekteeritud maja kujunes vaieldamatult kõigi žüriiliikmete lemmikuks. Kaldkatuse nõue on hästi välja mängitud ja sellest ongi maja idee välja püütud. Siin on kasutatud Eesti jaoks uudset materjali – roostetanud plekki, mis siinses kontekstis võib mõjuda väga uudsena ja põnevana. Roostetanud pleki kasutamine on ainulaadne terves Eestis, sest varem pole siin sellist materjali kasutatud. Väga huvitavad on selle maja juures muudki ideed – näiteks sisetänav, mis ühendab konverentsikeskuse peatänavaga. Esimese korruse klaaspinnad töötavad hästi vitriinakendena, ülemised korrused, mis ei vaja nii palju klaaspinda, on suletumad. Võimalik on kasutada pööningukorrust. Hoone sobivus keskkonda on eriti hea.
|
|
|
 |
|
|
Heli Salong Meie Maa 19-12-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|