Laupäev, 24. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 17:50
Temperatuur: 10.3°C
Õhurõhk: 752.2 mmHg
Õhuniiskus: 95 %
Tuule kiirus: 6 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Suri kirjanik Ain Kalmus  
 
   
Ain Kalmus, kodanikunimega Evald Mänd. Ta tuli ilmale Hiiumaal Emmaste kihelkonnas Tilga külas 8. juunil 1906. Repro: EE kd 14
15. novembri varahommikul suri oma kodus Amherstis Ameerika Ühendriikides eesti seni vanima kirjaniku tiitlit kandnud Ain Kalmus.

Kalmus, kodanikunimega Evald Mänd oli sündinud 26. mail 1906. aastal Hiiumaal, Emmaste kihelkonnas taluperemehe pojana. Kooliteed alustas ta Kuriste apostliku õigeusu kirikukoolis, sai vaimuliku keskhariduse baptisti teoloogilises seminaris Keilas ning kõrghariduse Andover Newtoni teoloogilises kõrgkoolis USAs. Seal ta ka õppis aastatel 1931-1935.

Kalmus oli baptisti vaimulikuks Tartus, Tallinnas. Emigreerus 1944. aasta algul Rootsi, sealt edasi aga USAsse, kus Amherstis tegutseski kogu oma ülejäänud elu vaimuliku ja teoloogilise kõrgkooli õppejõuna.

Juuda reetmise lugu

Eesti kirjandusse on Kalmus jätnud jälje piiblimotiividel põhinevate ajalooliste romaanidega, millest 1950. aastal ilmunud «Prohvet» jõudis kodueestlaste lugemislauale alles 1998.

Kalmuse peateoseks loetakse Eesti 13. sajandi ajaloole rajanevat romaanitriloogiat «Jumalad lahkuvad maalt» (1956, järeltrükk 1996), «Toone tuuled üle maa» (1958, 1997) ja «Koju enne õhtut» (1964,1997).

Siinkirjutaja arvates on aga Kalmuse loomingu tipuks 1969. aastal Lundis ilmunud ja 1988 Loomingu Raamatukogus taastrükitud romaan «Juudas».

Kalmus uurib siin Juudas Iskarioti reetmise lugu. Juudas avaldub selles romaanis ühelt poolt nõrga tahtega võõrandunud inimesena, teiselt poolt aga ka sellena, kes otsib Jeesusest mitte niivõrd jumalariigi kui maist tõde.

Peatükk suletakse

Juuda siseheitlused teevad ta inimlikult mõistetavaks ja just selles romaanis ei kujune tuntud piiblimotiiv üksnes kirjanduslikuks illustratsiooniks, mis kipub varjutama Vana Testamendi prohvet Hosea elukäiku kujutavat «Prohvetit».

Kalmus on kirjutanud ka mitu mälestusteraamatut. Mitmed ta teosed on tõlgitud rootsi, taani, saksa ja inglise keelde.

Ain Kalmuse lahkumine tähistab vanema põlve pagulasliteraatide ridade järjekordset hõrenemist. Üks peatükk Eesti kirjandusloost suletakse, kuid osa sellest jätkab elu Kodu-Eesti kirjanduslikus keskkonnas ja sulandub ühtseks eesti kirjanduslooks.

Rein Veidemann,
Postimees



Hiiumaalt suurde maailma

Kuni 15. novembrini oli eesti vanim kirjanik Ain Kalmus, kodanikunimega Evald Mänd. Ta tuli ilmale Hiiumaal Emmaste kihelkonnas Tilga külas 8. juunil 1906.

Matsi-nimeliste esiisade järgi on tema kodutalu kutsutud Matseks, kuid rohkem meeldis tulevasele kirjanikule talu ametlik nimi Kalmu, mille järgi ta endale pseudonüümi võttis.

Kuristel alanud õpingud lõppesid USAs

Kirjaniku vanaisa aitas Emmastes luteri kirikut ehitada, kuid lubas oma talus vennastekogudusel jutlusi pidada.

Kooliteed alustas Evald Mänd Kuriste apostliku õigeusu kirikukoolis, kuid ta vanemad läksid peatselt üle baptistikogudusse. Haridusjanune rannapoiss leidis edasiõppimisvõimaluse Keilas baptistide seminaris ning pärast selle lõpetamist pandi ta religiooniajakirja Elukevade toimetajaks.

Keila õppeasutus suunas silmapaistnud õpilase 1931. a studeerima USA-sse Andover Newtoni teoloogiainstituuti, mille ta lõpetas 1935.a. bakalaureusekraadiga. Hiljem saavutas ta seal ka magistri- ja doktorikraadi (viimase puhul kaitses väitekirja “Piibli mõjud ilukirjandusele”).

Sõjapõgenikuna Rootsi

Lõplikult lahkus Evald Mänd koos perekonnaga Eestist 24. septembril 1944 purjekal Aili Rootsi. Noorel kirjanikul ja baptisti jutlustajal oli kodumaalt kaasa võtta kümmekond raamatut ning vanemate jutustusi ohtlikest mereretkedest Läänemerel.

Ta debüütraamat, jutukogu “Valgus ja varjud” oli Keilas avaldatud juba 1926.a. Kuid kirjanikukuulsuse tõi talle alles 1944. aasta juunikuus Tallinnas ilmunud romaan “Soolased tuuled”. Teose käsikiri oli valmis juba 1942. aasta kevadel, kuid Saksa okupantide tsensor ei lubanud seda avaldada. Kärbitud kujul, Kalmuse varjunimega pääses see siiski ajalehe Eesti Sõna veergudele. Kui aga “Soolased tuuled” Riigitrükikojas raamatuks tehti, põles 9. märtsi pommirünnaku aegu kogu trükk ning eesti pagulased hakkasid koguni arvama, et 1946. a Vadstenas ilmunud trükk ongi esimene. Kuid säilinud korrektuurpoognate järgi laoti Tallinnas tekst siiski uuesti ning enne lahingute jõudmist Põhja-Eestisse said lugejad näha ka raamatut, mille kaanel lendlesid kajakad otsima vaba merd. Eestis jõudis ilmuda isegi üks retsensioon — keeleteadlase Paul Ariste sulest (Eesti Sõna 8. IX 1944). Selles kiideti Hiiumaa olude ja pärimuste täpset ja ilmekat väljendust.

Rahvusvaheline tunnustus

Uus järk Ain Kalmuse loominguteel algas pärast Teist maailmasõda Ameerikas. Resigneerunult kujutab ta ühe eesti perekonna saatust dramaatilistel aastatel 1939–1945 romaanis “Öö tuli liiga vara”, mis avaldati Rootsis Vadstena väikelinnas 1945. ja 1946.a.

Metsavendade võitlust Eestis 1941. aasta suvel näitab romaan “Kaarnakünka” (ilmus Stockholmis 1946). Romaan “Kodusadama tuled” (Vadstena, 1947) jutustab, kuidas vaene rannapoiss on saanud Eesti Vabariigis kapteniks ja laevaomanikuks. Romaan “Hingemaa” (Vadstena, 1948) annab pildi USA-s kogutud materjali põhjal esimestest eesti väljarändajatest XX sajandi esimesel kolmandikul.

Rahvusvahelise tunnustuse leidis Ain Kalmus siiski alles oma piiblimotiiviliste teostega. Välismaistele lugejatele on neist kõige rohkem meeldinud romaan “Prohvet” (eesti keeles 1950 Vadstenas, tõlgitud inglise, saksa, taani ja hollandi keelde).

Peategelaseks on siin autor valinud Vana Testamendi vähetuntud prohveti Hosea, kes koguduse ülemustega vaenujalale sattudes kaotab nii perekonna, varanduse kui ka ühiskondliku positsiooni. Lugu on üpris iseäralik: Jehoova käsku täites peab Hosea naima templihoora Koomeri, kes ka abielus pole truu ning vastavalt muistse Iisraeli seadustele visatakse kividega surnuks.

Kaheköiteline romaan “Tulised vankrid” (Lund, 1953) joonistab sugestiivse pildi varakristlikust ajajärgust Väike-Aasias ja Kreekas, autorit on eeskätt huvitanud totaalse riigi ja indiviidi vahekord, mis oli aktuaalne probleem nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda.

Kõrvaltegelase, orjaks müüdud Marja kaudu on Vahemere-äärsesse teosesse sulatatud motiiv põhjamaisest Eestist.

Eesti lugejaid on rohkem köitnud romaan “Juudas” (Lund, 1969; Tallinn, 1988). Peategelane Juudas ootab, et Jeesus Kristus hakkaks Iisraeli tegelikuks kuningaks, viiks ellu juudamaalaste rahvusliku unistuse vabaneda suurvõimude ikkest. Kuid Jeesuse riik pole sellest maailmast, vaid ta ihkab inimest sisemiselt uueks luua. Kaks teovõimast Iisraeli rahva esindajat — Jeesus ja Juudas — ei mõista teineteist ning mõlemad peavad lõpetama ebanormaalse surmaga.

Evangeeliumides jutustatud lugu Juuda reetmisest on küllaltki vastuokslik ning ka Kalmuse versioon ei anna igakülgselt veenvat seletust, miks Juudas reetis.

Sisseelamine kaugetesse aegadesse

Piiblimotiiviliste romaanidega näitas Ain Kalmus oma suurt sisseelamisvõimet kaugetesse aegadesse ja võõrastesse oludesse. Sellise praktika järel usaldas ta hakata kujutama muistset Eestit koos selle alistamise keerdkäikudega.

Seda olid juba mitmed kirjanikud (Andres Saal, Mait Metsanurk, Enn Kippel, Karl August Hindrey) varem teinud. Kuid Kalmus kirjutas kolm romaani — “Jumalad lahkuvad Maalt”, “Toonetuuled üle Maa” ja “Koju enne õhtut” (triloogia kirjastati Lundis 1956–1964 ning on hiljem ka Tallinnas uuesti välja antud).

Kalmus on muistset vabadusvõitlust kujutanud nii ajaliselt kui ka ruumiliselt laiemalt kui talle eelnenud kirjanikud. Ta alustab XII sajandi lõpuga ja lõpetab Saaremaa alistamisega.

Kui teised kirjanikud on näidanud peamiselt võitlusi Lõuna-Eestis, siis Kalmuse triloogia põhiline tegevuskoht on hoopis Lääne-Virumaal ning tulipunkti on ta asetanud Läti Henriku kroonikast tuntud maavanema Tabellinuse ja tema perekonna.

Kalmust kui teoloogi on eriti huvitanud kristluse vabatahtliku vastuvõtmise võimalused Läänemere idakalda hõimude hulgas. Kalmuse üks peategelasi, preester Kallemeel tahab ristiusu vastuvõtmisega ühendada eesti omavahelgi sõdivaid hõime ning Rooma paavsti abiga panna piir sakslaste ja taanlaste vallutussõjale.

Seda ideed on varem mõned eesti ja läti autorid püüdnud arendada liivlaste vanema Kaupo abil, kuid kirjanikud ei saa ajaloo käiku muuta, vaid ainult seletada.

Sisendusjõuulised seletused

Kalmuse seletused ja kommentaarid muistsete eestlaste võitlusele on huvitavad ja sisendusjõulised.

Vanas eas kirjutas Kalmus neli köidet memuaare. Neist “Kadunud saar” meenutab autori noorpõlve Hiiumaal, elujärge laevadel ja teoloogiaõpinguid Keilas, “Ajastute vahetusel” kirjeldab jutlustaja tegevust Eestis ning kodumaa sattumist võõraste võimu alla. Viimased raamatud “Päästa meid ära kurjast” ja “Meil pole jäädavat linna” jutustavad kirjaniku elust Ameerikas, kuid esimene neist annab ka pildi elust Saksa okupantide aegu Eestis.

Globaalse haardega kirjanik

Pikemat aega tegutses Evald Mänd USA-s Andover Newtoni teoloogiainstituudi õppejõuna, 1954.a. sai ta pastoriks Massachusettsi osariigis Amhersti linnas, kuhu tema eestvõttel ehitati uus kirik. 1979.a. valmis tal seal ka oma elumaja ning kirjutamistingimused paranesid.

Ain Kalmus on globaalse haardega eesti kirjanik, keda on avaldatud mitmel maal, ta on kirjutanud paar raamatut ka inglise keeles.

OSKAR KRUUS


 
  Rein Veidemann, Oskar Kruus Hiiu Leht 20-11-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Nov 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1990 Veebimajutus: www.eq.ee