Neljapäev, 6. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Maaomanikele õpetati pool-looduslike koosluste hooldamist  
  Olenevalt sellest, kas tahate oma kadastikest teha karjamaad, marjamaad (kadakamarjade kasvatus) või toota hoopis tarbepuitu, tuleb teil valida vastav hooldustaktika ja hea kui oskate selles töös kasutada õigeid võtteid - on üks näide sel nädalal toimunud maaomanikele õppepäeval “Pool-looduslike koosluste hooldamine” kõneldust.

Päev jagunes kaheks – praktiliseks ja teoreetiliseks pooleks ning õpetust jagasid Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse peaspetsialistid Toivo Vahar ja Veiko Maripuu.

Korraldajad olid praktiliseks õppuseks valinud Pihtla vallas Ennu ja Nässumaa küla.

“Ennu külas on rannakarjamaa, mida omaniku loal kasutab hobuste karjatamiseks Vesta ratsabaas. Tegemist on hooldatud alaga ning see annab ettekujutuse, milline võiks rannakarjamaa välja näha. Nässumaal on loodusmaastik mitmekesisem ja leidub mitmeid erinevaid kooslusi,” kirjeldas ürituse üks eestvedajaid, maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialist Ülo Metsmaker.

Nässumaa mitmekesisel loodusmaastikul karjatab oma hobuseid Pihtla hobusekasvatus.

“Nässumaal said kohaletulnud vaadata, kuidas tegelikkuses ühe karjamaa hooldamine käib ja milliseid võtteid korrastustöös kasutada,” lisas Metsmaker.
Loomulikult võib omanikul tekkida küsimus, milleks nende umbekasvanud puisniitude, puiskarjamaade või roostunud rannaniitudega üldse jännata.
Metsmakeri sõnul ongi väga tähtis inimeste arusaamade kujundamine, et selle kaudu jõuda Saaremaa maastiku korrastamiseni.

Kui omanikul on pool-loodusliku kooslusega maid, siis on tal võimalik nende korrastamiseks taotleda toetusi. Kui sinna juurde saab lisada veel toetused loomapidamise eest, saab juba rääkida maade majandamisest. Kellel on karjatamiseks sobivat maad, aga pole näiteks loomi, võiks anda oma maad kellelegi teisele karjamaana kasutada. Sel juhul on maade hooldajaks teine inimene, kes sõlmib ka keskkonnateenistusega lepingu toetuste saamiseks.

Metsmakeri arvates tasuks järjest rohkem hakata tähelepanu pöörama nuumkarja kasvatamisele, sest piima kokkuostu nõuded järjest karmistuvad ja üksiklooma pidajal ei tasu piimalehma kasvatamine enam ära. Sellised lihakarja loomad sobivad aga suurepäraselt hooldama metsaaluseid ja rannakarjamaid.

Praeguses etapis on aga kõige raskem võssakasvanud karjamaad taas puhtaks raiuda.

“Õppepäevast osavõtjad tõid näiteks, et kui ühe hektari eest saab toetust paarsada krooni, siis konkreetne töö ühe hektari puhastamiseks võib maksma minna mitmeid tuhandeid. Sellepärast ongi hea, kui suudetakse karjamaadele leida mingi majanduslik rakendus,” lisas Metsmaker.
Asjaosaliste arvates ei saa pool-looduslike koosluste korrastamine olla kitsa ringi inimeste huvi, sest võssakasvanud Saaremaad ei tule keegi vaatama. Turism on aga Saaremaa jaoks väga tähtis tuluallikas,” rõhutas Metsmaker.

Õppepäevast võttis osa üle paarikümne huvilise ja otsustati jätkata taoliste nõupäevade korraldamist piirkonniti. Järgmine õppepäev toimub Pöidel.

* * *
Uutel maaomanikel tuleb sageli otsutada endises kasutuses olnud maade saatus. Parim valik on esivanemate eeskujul jätkata järjepidevat hooldust. Kauni väljanägemisega, liigirikkad ja mitmekesise kasutusviisiga pool-looduslikud kooslused sobivad ideaalselt laia silmaringiga ja loodust armastavale talunikule või suvekodu oamnikule. Talu läheduses paiknevat puisniitu, loopealset või rannakarjamaad võib turistile uhkusega tutvustada kui ainulaadset paika maailmas.

Suurematel aladel võiks pool-looduslikke kooslusi hooldada ja taastada põllumajndust, turismi, looduskaitselist väärtust jm arvestava majanduskava alusel. Seda nii kaitsealadel kui väljaspool neid, nii riigi- kui ka eramaadel. Hea võimalus pärandkooslusi jätkuvalt kasutuses hoida on nende kaasamine tursimi ja puhkemajanduse korraldusse. Oluline on maakasutajate nõustamine ja neis huvi äratamine.

Maaomanike või -kasutajatega sõlmitud lepingud võimaldavad kompenseerida pool-looduslike koosluste majandusega seotud lisakulutusi ning intensiivtootmisest loobumisl saamata jäävaid tulusid. 2001. aastal toetab riik pool-looduslike koosluste majandamist esmakordselt üle-eestliselt.

Tiina Talvi “Pool-looduslikud kooslused”
 
  HELI SALONG Meie Maa 10-11-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Nov 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Bruno, edmund 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2034 Veebimajutus: www.eq.ee