Neljapäev, 6. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Ölandil kavandati Läänemere saarte uut ühisprojekti  
  Saarlaste ja hiidlaste esindused osalesid Läänemere saarte ühenduse B 7 töökohtumisel Ölandil, kus arutleti kohalike toiduainete tootmist ning käitlemist.

Eesmärgiks seati vastavate arengukeskuste loomine, kus kujundatakse kohaliku toiduaine imago. Ühise arendusprojekti väljatöötamisel võetakse suund saartel kasvatatavate põllumajandussaaduste ja nendest valmistatavate toodete kvaliteedi tõstmisele ning propageerimisele.

Kõigil B 7 saartel on kohalik toiduainetööstus tähtsal kohal. Probleemidki on sarnased. Ölandi kohtumisel osalenud Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Hans Teivi sõnul on meil kohaliku toiduaine töötlemisel ja mis eriti tähtis,toote pakkumisel, pikk tee edasi minna. “Tasemelt me palju maas ei olegi. Sealseid ettevõtteid-firmasid külastades jäi mulje, et meie ettevõtjad on tööstustesse rohkemgi investeerinud, pidades silmas Euroopa Liidu nõudeid,” sõnas Teiv.

Ölandilt palju õppida

Tema sõnul on meil Ölandilt õppida, kuidas kohalikku toodet pakkuda. Seal korraldatakse palju igasuguseid üritusi, kuhu kliendid kohale meelitatakse. Üksnes traditsiooniline lõikusfestival meelitab Ölandile ligi 100 000 külalist.
Mandri-Rootsist tullakse saarele ostma just kohalikke tooteid. Festivalil pakutakse parajal hulgal ka meelelahutust ning terve saar elab festivalile kaasa.

“Tänavugi püstitati seal mitmeid müügirekordeid. Küllap annab siingi midagi taolist korraldada. Peale selle on Ölandil populaarsed küll sibula-, küüslaugu- ning vähipäevad ja teised potensiaalseid ostjaid kohalemeelitavad laatadele sarnanevad ettevõtmised," teavitas Ölandilt naasnud Hans Teiv.

Eraldi teemana käsitleti põllumajandust. Viimasel ajal on Ölandil hoogustunud köögi- ja juurviljakasvatus. Aastaid tagasi oli saarel koguni oma suhrutehas, kuid kaheksa aasta eest see likvideeriti. Nüüd veetakse Ölandi peet Skone suhrutehasesse.

Endiselt kasvatatakse saarel palju lambaid, kuigi mõne aasta eest kimbutas loomi Ölandilgi nakkustõbi. Sellest aga saadi jagu. Lihaloomadest on hästi kohanenud Šoti mägiveised, keda on toodud ka Hiiumaale ja Matsalu kaitsealale.

"Saaremaa jaoks on toiduainetööstuse projekt üks tähtsamaid. Kuigi selle tarvis lähtepositsioon on igal saarel erinev, jätkub koostööks ruumi küll ja küll. Meil endil on ju suurepäraseid tooteid nii liha- kui piimatööstuses, ka kala- ning pagaritööstuses. On vaja leida teed, kuidas neid kõige paremal viisil pakkuda," leidis Hans Teiv.

Looduslikud kultuurmaastikud

Vilsandi Rahvuspargi koolitusspetsialisti Kadri Kullaperet võlus Ölandi loodus, sealsed pärandkooslused, maailmapärandisse kantud kultuurmaastikud.

"Kõik on seal hästi korras, aga samal ajal niivõrd looduslik. Aastasadu, isegi -tuhandeid on seal ühteviisi mõeldud ja tegutsetud. Turismi arendamisel on ölandlased meist kõvasti ees. Sealsed inimesed oskavad korralikult tööd teha ja saart eksponeerida. Meil on sealt üht-teist kõrva taha panna," leidis Kadri Kullapere.

Karja Pagariäri juhataja Aivo Kanemägi märkis, et vesteldes Ölandi kolleegidega sai talle selgeks, et Ölandil ei ole raasugi lihtsam toodangut turustada. Kui Karja saadab väikese osa toodangust Tallinna, siis Ölandilt veetakse kuigipalju leiba Stockholmi.
Talvekuudel, kui saarel rahvaarv kahaneb, küpsetatakse sealgi saia-leiba väiksemates kogustes. Aivo Kanemägi näeb koostöövõimalusi ennekõike info saamises ja kogemustevahetuses.

Ölandile on omased sild ja tuulegeneraatorid

Mandri-Rootsist saab Ölandile mööda 1972. aastal valminud kuue kilomeetri pikkust silda. Ilma püsiühenduseta ei oskaks ölandlased oma elu enam ette kujutadagi. Silla mandri poolses otsas on suur majandus- ja hariduskeskus Kalmar. Iga päev sõidab Ölandilt mandrile tööle-kooli umbes 4000 inimest, mandrilt saarele aga tuhatkond töötajat.
Pärast silla valmimist 1972. aastal hakkas Ölandi elanike arv tasapisi kasvama – 20 tuhandelt 27 tuhandeni. Kaua aega püsis see stabiilsena, nüüd on jällegi vähenemise tendentsi märgata ja see teeb ölandlastele muret.

Samuti ilmestab Ölandit tuulegeneraatorite rohkus. Hans Teivi sõnul on õnnelikud need talumehed, kelle maa peal tuulikutiivad pöörlevad. Viimasel ajal on Taani spetsialistid suure osa tuulegeneraatoreist merre püsti pannud.
 
  Aare Laine Meie Maa 10-11-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Nov 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Bruno, edmund 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1159 Veebimajutus: www.eq.ee