 |
Kolmapäev, 27. september | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| KONVERENTS: Sünnipäevapildid laidudest | |||||
|
26. oktoobrit 1971 loeb Hiiumaa laidude kaitseala oma ametlikuks sünnipäevaks. Et nüüd ümmargune kolmkümmend täis, peeti läinud reedel Tuuru majas konverentsi. Tuldi kokku kuulama, meenutama ja ühtlasi ka tulevikku vaatama.
Iseenesest on tähtpäev “Laidude kaitseala 30” üpriski suhteline. Nagu Andres Miller tähendas: “Tuleval aastal peame jälle juubelit.” Siis saab 40a keeluala “Väinamere laiud” moodustamisest. Laiud on aja jooksul muutunud Nii või teisiti, laiud on meil olemas. Aga kas just sellised nagu aastat 30-40 tagasi? Jah ja ei. Muutused on olnud paratamatud. Seda tõdesid mitmed kõnelejad. Ometi võib mõnda Väinamere laidu pidada üsnagi endisnäoliseks – neil on osaltki säilinud varasem poollooduslik ilme. Ikka pideva niitmise tõttu kaitseala poolt, milleta rikkalikud niidud teistelt saarekestelt suuresti kadunud/kadumas. Fred Jüssi maalis kuulajate ette pilte Hiiumaast ja laidudest siis, mil ta siiamaile kooliõpetajaks sattus. 1958a elasid laiud veel oma traditsioonilist elu. Need olid peamiselt kultuurmaistud, mis avanesid läbi binokli Saarnakil ja Hanikatsil tema esimesel teekonnal Kõrgelaidu. “Ja inimesed olid erinevad praegusest,” arvas Jüssi. Elu oli kuidagi rõõmsameelne, seda niisutati ohtra kesvamärjukesega, kuid taolist korralagedust kui nüüdses ühiskonnas, küll ei esinenud. Maie Jeeser (pildil) tõi välja nõukogude aegse majandamise varjukülje. Üheltpoolt säilitati küll rohumaid, ent teisalt trampisid kolhoosi veisehordid segi salutaimestikku, järasid ära puude järelkasvu. Meenutus algusaastatest Tiit Leito tuletas meelde fakte 30 aasta kohta. Kuidas 1974 viimasel hetkel päästeti Saarnaki vammist läbiimbunud elumaja, kuidas 1975 tehti korda elumaja Hanikatsil, kuidas Saarnaki kõrvalhooned üles kõpitseti etc. Temagi ei pääsenud mööda Saarnaki-Antonist, ühest viimasest tolle laiu elanikust, kelle vahetus ja ehedus lausa kohustas Tiitu end laidude maailmale pühenduma. Siiski pole muutusteta jäänud ükski laid. Muutusi võib küll pidurdada, jätkates väljakujunenud majandamist laidudel (Saarnaki, Hanikatsi), kuid ülejäänutel, samuti Hiiumaal toimuv läheb vääramatult oma rada. Rannakarjamaad roostuvad, kasvavad kadakaisse, lõpuks metsa. Metsik loodus võtab oma osa tagasi. Seetõttu kaovad avamaistule omased taimeliigid, teiseneb linnustik. Pidevat vähenemist näitavad kurvitsalised, andes elupaiku üle värvulistele. Eriti tajutav on olukord Tiit Leito sõnul Käina lahes. Pole enam nii ohtralt kiivitajaid ja koovitajaid, vigled suisa kadunud. Naerukajakad loovutavad pesitsuskohti röövkajakatele (meri- ja hõbekajakas). Ka kalastik Väinamere piirkonnas muutub pidevalt. Huvitava põhjenduse ahvena populatsiooni kõikumises tõi välja Mart Mölder. Kui nüüd kurdetakse, et põlegi teist nagu enam – siis taoline olukord ongi normaalne tema arvates. Ahvenat jääb üha vähemaks, enamus täiskasvanutest kudemisvõimetud, seega juurdekasvu õieti mitte. Needki vähesed koonduvad rannikule lähemale, lahesoppidesse, jõe-ojasuudmeisse. Aga miks siis ikkagi ahvena arvukus nii plahvatuslikult 60-ndate paiku kasvas? Mart Mölder tõi välja hüpoteesi suletud anumast. Seda see Väinameri ju peaaegu on. Ja kui siis sookuivenduskampaania lahti läks, hakkasid vabanevad mageveemassid mere soolsust vähendama. Ning ahven sigis. Kuniks olemine meelepärane. Hülged on Väinamere rikkuseks Väinamere rikkus on ka viigerhülged. Neist rääkis Ivar Jüssi. Tüüpilise jäätuvate merede asukana esineb viigerhüljes Soome, Liivi ja Botnia lahes. Maailmas arvatakse olevat 2-7 viigrit. Kui Läänemeres elutses sajand tagasi 200 tuhat isendit, siis nüüdseks on see langenud 5 tuhandeni. Eest arvukam asurkond esineb praegu just Väinamere piirkonnas. Eks suuresti talle soodsate jääolude tõttu, sest ka pehmematel talvedel saab madal meri jääkatte. Viigerhüljes on üldse üks huvitav tegelane. Tema pärast ei tahtnud näiteks eskimod ristiusku vastu võtta. Ikka seetõttu, et Paradiisis viigreid polevat. No ja mis paradiis see ilma põhitoidu viigrita eskimo jaoks sihuke on!? Väga köitvalt kõneles Eesti väikesaarte maastikulisest omapärast Urve Ratas. Temagi mainis muutusi. 30-ndail elati ca kolmekümnel väikesaarel-laiul. Hilisem ajalugu on kõigile muidugi teada. Kui ta 1965 alustas mullakaardistajana, leidus veel endisaegset olustikku, endisaegseid mehi. Tänusõnaga meenutas Urve Ratas Tauksi-Villemit. Meest, kellesarnased olid kõige õigemad noort inimest laide tundma õpetama. Mehed, kelle elu oli meri ja kodune saareke ning kus neil iialgi pähe ei tulnud küsida, et kuidas ma tagasi saan? Neil polnud seda tarvis. Nad olid kodus. Sestap tundis Urve Ratas end pidevalt mingitsorti sissetungijana. Tema ei saanud taolise tagasisaamise küsimuseta kunagi läbi. Selgestitabatava aimduse Lääne- ja Põhja-Eesti saarekeste olemusest suutis ta napi kõneaja raames samuti luua. Just täpselt: siinse kandi laiud on need lubjase pinnaga, karmide tuulte eest kaitstud, mistõttu lopsakamad-lehtmetsasemad. Seevastu põhjas on maakillud kuidagi okkalisemad, kargemad. Ja ehk ka vaesemad. Kasvõi soolakute poolest. Neid pole Põhja-Eesti üldse. Siin aga leidub, ehkki näitavad vähenemise tendentsi. Aga mis siis ikkagi saab meie laidudest tulevikus? Eks seda tea aeg. Ehk inimesed pisut ka. Vähemalt suudavad nad hetkes tulevikku mõjustada. Aga et tulevik on ikkagi vaid üks suur küsimärk, siis pole vist sel teemal konverentsil välja käidust ennatlikult mõtet peatuda. Saati, kui ajalehe maht pole kummist. |
|||||
|
|||||
| Tapio Vares Hiiu Leht 29-10-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Elo, Loone, Õrne | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2952 | Veebimajutus: www.eq.ee | |