|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Elust hiiumaal 70 aastat tagasi
|
|
|
|
Teel unustatud saarele
Aurik “Gustavit” loksutavad lained Rohuküla sadamakail ja Vormsi kohalt kerkib üles kahtlasi pilvesagaraid.
“Täna saame võib olla veel tuultki,” sõnab laevatekil edasi-tagasi käiv kapten, silmitsedes taevakaart.
Mööda kai äärt rühib, suured kastid-kolud seljas, pikk ja kogukas hiidlane, hüppab maandumissilda tarvitamata laeva, viskab kastid seljast, istub neile otsa ja sõnab:
“Nüüd voite menna, ma olen peel.”
“Jah, sind me just ootasime, muidu oleks läinud juba ammu,” vastab kapten naerdes ja vaatab kella. Laeva minekuni on aega veel terve tund. Vana Hiiu rändkaupmehe pärast ei oodanud keegi ja tema pärast ei vinnata ka nüüd ankruid, kuid see jutt on hiidlaste huumor, ikka heasüdamlik ja veidi nöökav. Suured mokamehed on nad enamikus kõik, egas siis muidu nad poleks kujunenud meie shotlasteks, kelle ümber keerleb suurem jagu eesti rahvanaljadest. Ja ega hiidlane ise selle üle ei pahandagi, et tema üle naljatatakse.
Praegu on heinaaeg ja neid ehtsaid hiidlasi koguneb laevale vähevõitu, suurem enamus sõitjaist on Hiiumaa rahvavalgustajad, kes suvepuhkuse ajal käivad suurel maal, siis kaupmehi ja teisi igasuguseid asjamehi , kellel rohkem aega kibedal heinaajal ümber sõita. Hiidlane ise sõidab võrdlemisi harva ja peamiselt kevadel ning sügisel, kui minnakse suurele maale tööd otsima.Siis on laev neid mokamehi vahel puupüsti täis. Ilma põhjuseta aga ei armasta hiidlane palju lahkuda oma saarelt.
Postimees
30. juuli 1935
Rahapajad Suuremõisas ja Putkastes
Haapsalu kriminaalpolitseil läks korda paljastada kaks valeraha valmistamise sisseseadet, mis mõlemad asusid Hiiumaal. Ühtlasi arreteeriti valeraha valmistajad ning levitajad, kes neljapäeval peale ülekuulamist paigutati Haapsalu vangimajja. Valeraha valmistajateks osutusid Kõrgessaare valla elanik 20-aastane Alfei Rebel ja Putkaste asunduses elutsev 33-aastane Jüri Tõkke. Asjaosalised tunnistasid end raskes kuriteos süüdi.
Valeraha valmistamisest Hiiumaal olid ametivõimud teadlikud juba varem. Eriti energilist juurdlust alustati pärast 10. dets. peetud Keina laata, kus massiliselt levitati järeltehtud rahamünte. Tühiste ostude eest anti laadakaupmeestele ligi paarikümne tina ja papiidi segust valatud 2-kroonist raha. Kahtlus rahade valmistamises langes Putkaste asunduses elavale sepale Jüri Tõkkele, kes ühtlasi oli õppejõuks Putkaste põllutöökoolis puu- ja rauatöö alal. Läbiotsimisel leitigi Tõkke sepikojast valeraha valmistamise sissesead ja mõned valerahad. Viimased aga erinesid tuntavalt Keina laadal levitatud valerahadest, olles märksa paremini järele tehtud. Samuti eitas Tõkke rahade levitamist.
Edasine juurdlus viis peagi Keina laadal levitatud valeraha valmistaja juure. Selleks osutus Suuremõisa vallas elav talu perepoeg Alfei Rebel, kes rahapaja oli sisse seadnud talu sauna. Keina laadapäevaks olnud tal valmis 23 valeraha. Need annud ta laadakaupmeestele kaela määrimiseks Johannes Erkile ja August Murrole, kellel läks korda lahti saada 19 rahast. Kõik asjaosalised tunnistasid end valeraha valmistamises ja selles kaasteadmises ning levitamises süüdi. /…/
Lääne Elu
11. detsember 1934
|
|
|
 |
|
|
Asta Veenpere Hiiu Leht 29-10-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | | |
|