|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Sõda mitmel rindel
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Afganistani põgenikud ootamas piiriületamisluba Pakistani piiril lootuses leida naaberriigis ajutist peavarju USA rünnakute eest. |
 |
Neil päevil, mil hakkab lõppema sõja kolmas nädal, on sõdivate poolte võitlusviisid juba välja kujunenud. Sõda peetakse korraga mitmel rindel, seejuures vahendeid valimata ning tõenäoliselt jääb sarnane olukord kestma järgnevate kuude jooksul.
USA on koos liitlastega jäänud sõjaliselt mehhaniseeritult ründavaks pooleks. Afganistani valitseva Talebani rühmituse relvastus pole suuteline kaasaegsele tehnikale vastu panema ning rünnakuid tõrjuma. Seni rünnatakse Afganistanis asuvaid objekte ainult õhust, kuna maismaasõda on liitlastel mägedes väga raske pidada.
Esialgsed teated USA eriüksustest Afganistanis, mis saabusid sinna septembris, pole ametlikku kinnitust leidnud. 19. oktoobril korraldatud operatsioon meenutab väga Vietnami sõja taktikat, kus üksus viidi kopteriga tegevuspaika. Peale ülesande täitmist tuli kopter tagasi ja tõi üksuse tagasi.
Sellises sõjas tegelik rindejoon puudub ja sõjalist edu on raske jälgida.
Propagandasõjas on võrdselt vastamisi mõlemad pooled. Kui ameeriklased eelistavad oma rünnakutest anda lühikesi ülevaateid rünnakute arvu, rünnatavate objektide ning tulemuste kohta, siis Talebani poolt esitatud andmed kõnelevad selgelt vasturääkivustest. Nii teatakse kord seda, et Ladeni üle algatatakse kohtuprotsess, samas lükatakse see ümber!
Peale selle annab Taleban USA rünnakute kohta teateid, mis lisavad uut ameeriklaste omadele. Talebani andmetel on tähtsate sõjaliste objektide asemel rünnatud riigi rahumeelseid elanikke ja nende majapidamisi. Tänapäeva tehnika saab materdada siis, kui pommid tabasid haiglat, ÜRO hoonet Kabuli, jm. Ja loomulikult on erinevad arvud sõjas hukkunute kohta. Arvestades sellega, et mõlemad pooled on huvitatud vastasele võimalikult suure kahju tegemisest, siis asub tõde seal kusagil vahepeal.
Propagandasõjas pole USA-l eriti tugevat seljatagust. Kui 11.septembri terrorirünnakud mõistsid hukka peaaegu kõik riigid, siis rünnak Afganistani vastu pole maailmas sellist üksmeelt leidnud. Nii ei toeta rünnakuid Iraan, Iraak, Myanmar ja Malaisia. Vastuolulist suhtumist leidub Indoneesias ning teistes islamimaades. USA eeliseks on, et teda toetavad kõik peamised suurriigid.
Rinne, kus Taleban või sellega seotud ühendustel on piisav edumaa, on juhtumisi USA-s ja mujal maailmas levitatav hirm. Hirmu soodustamiseks kasutatakse posti teel saadetavad siberi katku (antraksi) tekitajad, mida saadetakse juhtivatele poliitikutele ning teistele ühiskonnategelastele. Kas asi on meie meditsiini tõhususes või muus, kuid näib, et bakteri tüvi pole eriti ohtlik.
Taleban peab maismaasõda oma vana vastase Põhjaliigaga. Afganistani valitseva kahe armee kokkupõrked on Mazar-i-Sharifi lennuvälja juurest kandunud pealinna Kabuli lähedusse.
Põhjaliiga eeliseks on võimalik välismaise toetuse saamine. Kui USA saavutab Afganistanis Talebani kukutamise (kui saavutab?), ei lahenda see veel probleemi, sest Talebani kukutamisega ei hävitata islamifundamentalismi. Pea igas moslemiriigis leidub mingi äärmuslik rühmitus ja keegi ei saa tagada, et aasta pärast ei haara see rühmitus mujal võimu.
Kui antraksikirjad välja arvata, on terroristlikud rühmitused viimase kuu aja jooksul oma tegevuses tagasi tõmbunud. Rahu on näiline, kuna alati on kavas midagi sellist, mis tabab maailma ootamatu üllatusena ja see võib juhtuda juba homme.
Igal sõjal on omad pooldajad ja omad vastased, kusjuures oma kasu loodavad saada mõlemad pooled. Sõja lõpp selle aasta jooksul on väheusutav, kuid peab tunnistama, et sõda on muutunud igapäevaseks sündmuseks, millega on jõutud harjuda.
|
|
|
 |
|
|
Kalev Kask Meie Maa 27-10-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin | | |
|