|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
President Rüütli kõrval kahtlase tähelennuga mees
(2)
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Tarmo Mänd. RAUNO VOLMAR/EPL |
 |
Tarmo Mänd sobib õpikusse näitena Eesti uuema aja riigi-ametniku karjäärikarusellist. Praegu alustab mees uut ringi ametikohal, kus ta 1994. aastal tõusis pöörasele tähelennule. Tõsi küll, intriigidest ja korruptsioonikahtlustest räsitud tähelennule.
Kui kantsler Mänd isamaalase Jüri Luige juhitud kaitseministeeriumist kinga sai, eitas ta kuuldusi Rahvaliiduga ühinemisest. Mees lubas sukelduda era-ärisse. Läks aga teisiti. Tööta jäänud riigiametnik registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjana, liitus Rahvaliiduga ning asus erakonna läänepoolse regiooni juhina aktiivselt korraldama Rüütli presidendiks valimise kampaaniat. Ning korraldaski ära.
MÄNNI KARJÄÄRI MÄÄRAS TÜLI. President Lennart Meri kutse tulla tööle Kadriorgu, oli 1994. aastal Hiiu maavanemale suurepärane päästerõngas. Sest maavanemana oli Mänd tollase Isamaa valitsuse selges ebasoosingus. Üheks põhjuseks oli kindlasti tema punaminevik.
1993. aastal astus Hiiu maavanem Mänd teravalt vastu Isamaa valitsuse kavale kaotada maakondade volikogud. Plaanile vastu seisnud maavanemate nimel esinenud Mänd väitis siis: ”Valitsevad ringkonnad soovivad paika panna oma mehi. Maal pole vaja mitte ustavust parteile, vaid kompetentsust.”
Samal ajal tipnes president Lennart Meri ja peaministri Mart Laari vastasseis. 1994. aasta algul ei kirjutanud Meri alla majandusministri Toomas Sildmäe vabastamisele ega Heiki Kranichi uueks rahandusministriks nimetamisele. Mitme presidendi kantselei töötaja arvates kutsus president Meri Männi Kadriorgu tööle just kapriisist, et näidata koht kätte Isamaale ja Mart Laarile. Kuid Hiiumaal teatakse sedagi rääkida, et Tarmo Mänd suutis täitevkomitee esimehena lahke võõrustaja rollis Lennart Meri hinge pugeda.
Presidendi kantselei direktori asetäitja kohalt tõusis Mänd pärast akadeemik Mihkel Veiderma lahkumist direktoriks.
MERI KAVALUS – MÄND TIIT VÄHI JUURDE. Uskumatu, aga poliitilistes kuluaarides peetakse tõsiseltvõetavaks arvamust, et president Meri saatis Männi 1995. aastal Kadriorust Toompeale, et mõjutada ja kontrollida uut peaministrit Tiit Vähit.
On mitu versiooni, miks president Meri Männist nii ruttu tüdines. Usutavam neist näib Kadrioru tollaste ametnike väide, et Meri kartis enda läheduses autokraatliku stiiliga kõvakäelist kantseleijuhti.
Väidetavalt ei vaimustunud Vähi Meri soovist Mänd Toompeale mõjukale kohale sokutada. Ometi andis ta järele ja Tarmo Mänd istus Riigikantselei direktori kohale. Mänd haaras ohjad kõvasti pihku ja vallandas need, kes ilmutasid truudusetust tema vastu. Siis aga võttis ajakirjandus end edukalt varjus hoida suutnud Männi haardesse, sest Männi tegutsemine hakkas kuhjuma üle talutavuse piiri.
MÄNNI KAHTLASED TEHINGUD. Ajakirjandusega suhtles Mänd väga vastumeelselt. Tema tugevamaks pooleks on alati olnud õukondlikud intriigid eesriide taga, hindasid Mändi üksmeelselt riigikantselei tollased ametnikud. Üks väheseid Männi esinemisi ajakirjanduses oli seoses miljon krooni maksma läinud peaministri kabineti remondiga.
1997. aasta lõpul võimaldas just Männi allkiri Tiit Vähi firmal osta ülisoodsalt riigikantseleile kuulunud Oru residentsi koos maaga. See oli kui näide ühe mehe võimust ja mõjust.
Tarmo Mänd oli segatud koonderakondlikku korteriafääri. Ta suutis enesele erastada võileiva hinna eest riigikantseleile kuulunud kolmetoalise korteri Tallinna südalinnas. Lisaks tehti riigi rahaga Männile antud korteris remonti ligi 180 tuhande krooni eest. Sügisel 1997 tasus Mänd võla, kui ajakirjandus sellest korduvalt kirjutas.
1997. aasta sügisel sõlmis Tarmo Mänd soodsa 30-aastase rendilepingu riigikantselei kuuluva Lohusalu puhkekeskuse haldamiseks. Rentijaks on OÜ Delikaat, mille juhatusse kuulub kunagise ministrite nõukogu asjade valitsuse juht Andres Eesmaa. Eesmaa kaudu viivad niidid Hotronicuni. Hotronic aga kuulus riigiametnik Männi lemmikfirmade hulka.
Kui vaadelda riigikantseleile kuuluvate suvilate piirkonda Keila-Joal, tulevad lavale jälle tuttavad tegelased. 1995. ja 1998. aasta lepingutega üüris Mänd pikaajaliselt välja mitu mereäärset suvilat, kusjuures üheks rentnikuks on jällegi Hotronic.
Pärast lahkumist kaitseministeeriumist märkasid teised äkki, et kantsler Männi ajal telliti Hotronicult valveseadmeid oluliselt rohkem kui praegu. Riigitellimusi kukkus Hotronicule ka siis, kui Mänd riigikantseleid juhatas.
VARJUPAIK KAITSEMINISTEERIUM. 1999. aastal kiskus jalgealune Tarmo Männi jalge all tuliseks. Uued riigikogu valimised olid ukse ees ja need ei tõotanud mehele midagi head. Mänd tegi otsustava vangerduse, jättis riigikantselei ning suundus viimasel minutil Andrus Ööveli juurde kaitseministeeriumisse kantsleriks.
Mart Laari uus tõus peaministriks ja Jüri Luige tulek kaitseministriks ei ohustanud kohe Mändi, sest teda kaitses hea läbisaamine president Lennart Meriga. Meri armastas kaitseväe asjadesse alati otsustavalt sekkuda. Pealegi sai Tarmo Männi lähim liitlane Urmas Roosimägi kaitseväe juhataja kohusetäitjaks.
Lennart Meri kaldus lõpuks aga ikkagi Jüri Luige poolele. Roosimägi peletati kaitseväe eesotsast ja Männi pilvitut karjääri hakkasid esimest korda tõsisemalt varjutama kahtluspilved. Olulisteks sõlmpunktideks kujunesid radariostu konkurss ja Männi pidev vastutöötamine uuele võimuliidule.
Kantsler Mänd lahkus ametist. Lahkus, et tulla vanas kohas uuele ringile.
TARMO MÄND
• lõpetanud Hiiumaal Kärdla keskkooli
• lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi
• lõpetanud Leningradi kompartei kõrgkooli
• 1972–1977 töötas Hiiumaa komsomoli rajoonikomitees
• 1979–1984 Eesti kompartei Hiiumaa rajoonikomitee teine sekretär
• 1984–1990 Hiiumaa rajooni täitevkomitee esimees
• 1990–1994 maavanem
• 1994–1995 Presidendi kantselei asedirektor ja seejärel direktor
• 1995–1999 Riigikantselei direktor
• 1999–2001 Kaitseministee-riumi kantsler
• 2001–Presidendi kantselei direktor
|
|
|
 |
|
|
Toomas Kümmel/Eesti Päevaleht Hiiu Leht 25-10-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|