 |
Laupäev, 30. september | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Lääne-Eesti majanduse arendamise potentsiaalsed võimalused Soome lahe kasvukolmnurga strateegias | |||||
|
Kasvukolmnurga (growth triangle) mõiste võeti esmakordselt kasutusele Kagu-Aasias 1989 a. ning esimene kasvukolmnurk hakkas toimima Singapuri, Malaisia ja Indoneesia piirialade majandusvööndis.
Selle eeskujul esitas Turu kõrgema kaubanduskooli professor Urpo Kivikari Soome lahe kasvukolmnurga idee. Tema uurimuste kohaselt keskendub Soome lahe kasvukolmnurk tähelepanu EL põhjamõõtme kõige atraktiivsemale piirkonnale. Lõuna-Soome, Eesti ja Peterburi piirkond moodustavad ühtse terviku, kus mitmepoolne koostöö on loomulik ja vajalik. Soome peaminister Paavo Lipponen märgib, et nimetatud piirkond kui Läänemere piirkond tervikuna on tulevane globaalne kasvukeskus. Lipponen rõhutas, et Soome lahe kasvukolmnurk võiks saada ülemaailmse tuntuse saavutava pilootprojekti staatuse. Mis puutub pilootprojekti rahastamisse, siis tuleks saavutada lisaks kohalike vahendite kaasamisele EL struktuurivahendite (Tacis, Phare, Sapard/Ispa, Interreg) omavaheline haakuvus - koordineeritavus. See on teatud väljakutseks ka ümberformeeruvale Euroopa Liidule, kus üksnes sünkroonne vahendite kasutamine saab hea koostöö korral tagada sünergilise arenguefekti. Erastamine kahjustab kasvukolmnurga ideed Peab kohe märkima, et Eesti on Narva elektrijaamade ja raudtee erastamisega teinud korvamatut kahju kasvukolmnurga infrastruktuuride ühise väljaarendamise ja sellega kaasneva kulutuste vähendamise poliitikas. Samas Soome lahe kasvukolmnurk toimib mingil määral juba täna ning piirdub selliste firmade nagu Philip Morris, Elcoteq Network OY, Caterpillar, Ford, Kraft Jacobs Suckard, Paulig Group, Fortum, Primorski jt. sadamate investeeringutega. Praegu tegutsevad Peterburis ja Leningradi oblastis ligikaudu 300 ja Eestis 500 Soome kapitaliga ettevõtet. Lõuna-Soomes esitatakse suurima infrastruktuuri projektina Euroteed E18 Turust St. Peterburgi, mis on turistidele tuntud Kuningatee nimetuse all. Via Baltica ja Via Hanseatica Soome poliitikud ja majandusteadlased nimetavad Soome lahe kasvukolmnurgas arendamist vajavaks nii Via Balticat kui Via Hanseaticat. Osaledes Euroopa Komisjoni transpordikoridoride CODE-TEN töörühmas, pakkusime koos kolleeg Enno Lendiga välja Via Baltica lisakoridori projekti Via Islands idee. Projekti kohaselt kulgeks see koridor Tallinnast läbi Vihterpalu, Nõva, Riguldi, Hosby ja sealt Ramsi poolsaare kaudu Vormsile ning edasi Hiiumaale ja üle Soela väina Saaremaale ning sealt meritsi Eesti mandrile, Riiga või Kuramaale. Via Islands projekti idee kiideti heaks Euroopa Komisjoni transpordikoridoride töörühmas ning leidis märkimist projekti CODE-TEN lõpparuandes. Lääne–Eesti saarte areng Eesti tähtsamateks majandusharudeks on transport ja turism, mis kokku annavad ligemale 30 % SKP-st. Analoogselt Ahvenamaa saartega, mida külastab aastas ca 1 miljon turisti annab Lääne Eesti asend piirkonnale suure atraktiivsuse, eristades neid Eesti teistest piirkondadest erineva looduskeskkonnaga, pehmema kliima ning unikaalse ja veel säilinud kultuuri- ja keelepärandiga. Lääne-Eesti saarte arengu eeldusteks on hea ühendus mandriga, inimsõbraliku elukeskkonna loomine, säästva arengu põhimõtete rakendamine ja kohalikul ressursil rajaneva majanduskeskkonna arendamine. Piirkonna prioriteediks on loodus- ja mereturismi ning logistilise süsteemi väljaarendamine. See koos transpordi- ja teenindusliku infrastruktuuri arendamisega aitab parandada koostöövõrgustiku sidusust nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ühenduse parandamine Peamisteks probleemideks Via Islands transpordi infrastruktuuri projekti arendamisel on transpordiühenduse parandamine mandri ja Vormsi, mandri ja Hiiumaa ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Arvutused näitavad, et senise parvlaevaühenduse asemel Rohuküla-Sviby liinil oleks majanduslikult otstarbekam mootorlodja kasutamine senisest u 7 korda lühemal veokaugusel. Lodjaliini rajamine ühenduse pidamisel Vormsi saarega oleks tehniliselt võimalik mandri ja Seasaare idakalda vahel. Selleks tuleks rajada 1100 m pikkune tamm Vormsilt Seasaarele. Tammi keskele tuleks veevahetuse tagamiseks ehitada vaiadele 200-300 m pikkune sild, Seasaarele 400m autoteed ning rajada ca 50 m pikkused tammid Seasaare idakaldale ja mandrilt Seasaare suunas. Tammide kogupikkuseks kujuneks siis 1500 m ja lodjaliini veelahkmeks samuti 1500 m. Lodjaliini maismaarajatiste maksumuseks kujuneb 42,4 mln. krooni. Mootorlodja prototüübiks sobib lodi nr. 200, mille kasutuspiirkond on Turu saarestik. Lodi mahutab 18 sõiduautot ja 70 reisijat ning tema süvis on 2,6 m. Mandri ja Vormsi vahelise lodjaühenduse saaks perspektiivis välja ehitada püsiühenduseks, mis võimaldaks rajada Vormsi läänerannikule süvasadama (Saxby). Süvasadam on Läänemaa, Haapsalu ja Hiiumaa regionaalse ja sotsiaalse arengu seisukohalt erakordse tähtsusega transpordirajatis, mis võimaldaks luua ühenduse reisi-, konteiner- ja parvlaevadele Vormsit Riia, Hanko, Helsingi, Turu, Marienhamni, Kapellskäri, Norrtälje, Stockholmi, Nynashamni jt. sadamatega ühendavatel liinidel. Ühtlasi võimaldaks see kindlustada ka Hiiumaale Vormsi kaudu lühema, kiirema, odavama ja paremate jääolude tõttu märksa kindlama parvlaevaühenduse mandriga. Viimane eeldab Suursadama väljaehitamist Hiiumaal parvlaevaühenduse pidamiseks. Et 8 m isobaat paikneb Suursadamast ca 200 m kaugusel, siis Suursadama väljaarendamine peaks osutuma kokkuvõttes odavamaks kui Rohuküla-Heltermaa laevatee pidev süvendamine. Vormsi süvasadama ehitamisest peaksid huvituma eelkõige erainvestorid. Vormsi saare püsiühenduse kogumaksumuseks võiks orienteeruvalt hinnata 485 mln. krooni, millest 1,5 km pikkune talasild analoogia põhjal Viirelaiu ja Muhu saare vahelise silla projektiga maksaks 390 mln. krooni ja 15 km mustkattega autotee rajamine Vormsile 50 mln. krooni. Kruusatee vähendab atraktiivsust Eestirootslane Andres Küng märgib, et kummalegi poole Dirhami ja Põõsaspead laiuvad kokku ca 30 km ulatuses Eesti kõige ilusamad liivarannad, millega isegi Riviera ei suuda võistelda. Seepärast on igati põhjendatud Vihterpalu ja Dirhami vahel kruusakattega teelõigu rekonstrueerimine ja mustkattega katmine. Ühtlasi on vaja rekonstrueerida Dirhami sadam külalissadamaks purjelaevadele, merekaatritele ja väiksematele reisilaevadele. Vormsi saare alternatiivühenduse rajamine üle Seasaare eeldab Noarootsi vallas teedevõrgu rekonstrueerimist. Tolmavate kõrvalteede rohkus vähendab Läänemaa rannikupiirkonna atraktiivsust ja kinnisvara hinda. Esmajoones on vaja laiendada mulded ja viia mustkatte alla Hosby - Seasaare teelõik (9,7 km), mis läheb Lääne Teedevalitsuse arengu ja programmiosakonna andmetel maksma 24,7 mln. krooni. Noarootsi poolsaarel on aktuaalseks probleemiks autotee rajamine üle Haapsalu Tagalahe, mis võimaldaks lühendada Pürksi ja Haapsalu vahelist veokaugust rohkem kui 40 km võrra. Haapsalu-Noarootsi teetammi ehitus tõstatati esmakordselt päevakorrale 1938. a., millal koostati ka esialgsed majanduslikud kaalutlused. 1987. a koostas Maaparandusprojekt Noarootsi teetammi ökoloogilised-tehnoloogilised kaalutlused. Seepärast vajab probleem kompleksset uurimist, seda nii looduslikke, ökoloogilisi kui ka majanduslikke tingimusi arvestades. Lisaks maanteevõrgu arendamisele vajab selget arenguvisiooni Tallinna ja Haapsalu vaheline raudteeliikluse tulevik. E.Lendi arvates tuleks Läänemaa ja Harjumaa kauba- ja reisijateveo küsimus Paldiski ja Haapsalu suunal lahendada kompleksselt Haapsalu raudtee ja Elektriraudtee ühise arengukava koostamisega. Ühendus Saaremaa ja Hiiumaa vahel Ühendustee rajamiselt Hiiumaa ja Saaremaa vahele hakati kavandama varsti pärast Väikse väina tammi valmimist 1896.a. Paraku tõmbas sellele kriipsu peale Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ning piirduti üksnes Sõru sadama rajamisega Hiiumaale. Püsiühenduse rajamine Hiiumaa (989 km2) ja Saaremaa (2673 km2) vahele võimaldaks luua Gotlandi saarest (2959 km2) pindalalt 1,24 korda suurema majanduskompleksi, mille eeliseks Gotlandiga võrreldes on lähedus mandrile ja välisriikide (Läti, Soome) sadamatele. Seni koostatud uurimistööde põhjal võib selle püsiühenduse maksumuseks orienteeruvalt hinnata 0,8 mlrd. krooni. Esialgu oleks otstarbekas püsiühenduse trassil kumbagi saare rannikule rajada tammid ja sügavamal veelahkmel organiseerida lodjaühendus, mis Sõru-Triigi parvlaevaühendusega võrreldes kujuneks ca 3 korda lühemaks. Tarvis on 2 miljardit krooni Kõigi eespool nimetatud transpordialaste infrastruktuuri objektide rajamise kogumaksumus küünib ligemale 2 miljardi kroonini. Nimetatud rahasumma hankimine ei tohiks Eestile valmistada ületamatuid probleeme. Tänavu juulis külastas Eestit Euroopa komisjoni regionaalpoliitika volinik Michel Barnier, kes vastutab transpordi- ja keskkonnaprojekte rahastava ISPA fondi eest. Barnier toonitas, et pärast liitumist Euroopa Liiduga võib Eesti saada EL regionaalpoliitilistest fondidest 4 % sisemaisest koguproduktist (SKP) ehk vähemalt 3 miljardit krooni aastas. Eesti taotleb liitumisläbirääkimistel kogu oma territooriumi arvamist EL regionaalpoliitika eesmärgi sihtpiirkondade hulka ning enda lülitamist EL ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide hulka. Ühtekuuluvusfond rahastab vaesemates liikmesriikides eelkõige suuremahulisi keskkonna ja transpordialaseid infrastruktuuri projekte. Samas märkis Barnier Eesti administratiivset suutmatust ette valmistada projekte oma abieraldise kasutamiseks. Küsimus pole Barnier’ sõnul mitte niivõrd projektide puudumises, kuivõrd Eesti ametnike suutmatuses neid EL standarditele vastavalt ette valmistada. Peab märkima, et regionaalministri ja siseministeeriumi regionaalse arengu eest vastutava riigiametniku küündimatuse tõttu lükati tagasi Soome lahe kasvukolmnurga kõige atraktiivsem uurimisprojekt, mis nägi ette laevaühenduse loomise Peipsi järve ja Soome lahe vahel Narva jõele kanali ja lüüside rajamisega. Projekt võimaldaks rajada rohkem kui 1000 km pikkuse veetee Pihkvast Iisalmini läbi Saima kanali ning selle vastu tundsid huvi nii Soome, Venemaa (Kroonlinn, Peterburg, Pihkva) ning isegi Rumeenia esindajad (laevaühendus läbi Peipsi, Soome lahe, Volga, Aasovi ja Musta mere). Teine uurimisprojekt (Tallinna lähipiirkonna sadamate ja maismaaühenduste areng) valmis 1999. a Tallinna linnavalitsuse tellimusel ning pidi aluseks saama sadamapiirkondade detailplaneeringu koostamisel. Paraku eirasid tollane linnapea ja tema järglane selle uurimuse ja rahvusvahelise praktika nõudeid ning müüsid Tallinna arengu seisukohalt esmajärgulise tähtsusega sadamapiirkonna maa üliodavalt erafirmadele. Seega sõltub Soome lahe kasvukolmnurga rakendamise edukus Eestis mitte üksnes teadlaste panusest, vaid suurel määral riigiametnike töö kvaliteedist, nende suutlikkusest ja vastutustundest. Loo autor Aare Uustalu on TTÜ Logistika ja kinnisvara õppetooli dotsent, Euroopa Komisjoni transpordikoridoride töörühma liige, Phare eksperdi kandidaat logistika, transpordi ja regionaalökonoomika alal Professor U.Kivikari arvates on kasvukolmnurga arengueeldusteks: 1. Osapoolte majandusstruktuuride (tootmine, kaubandus, transport, energeetika jne.) majanduslik täiendatavus, mis on praegu parim Soome ja Eesti vahel. 2. Geograafiline lähedus, mis eeldab koostööd hästi väljaarendatud liiklusarterites. 3. Poliitiline siduvus ja koordineeritavus, mis eeldab kasvukolmnurga poliitika loomist, mis seostab tolli- ja maksumäärad, infrastruktuurid, maa- ja tööjõu kasutamise ning rahastamise. 4. Institutsioonide ja ametiisikute toetus ning organisatsioonide paindlikkus, mis võimaldaks arendada institutsioone ja ühiseid töörühmi kitsaskohtade lahendamiseks. 5. Infrastruktuuride (transport, energiavõrgud, keskkonnakaitse) ühine väljaarendamine võimalike vastuolude ennetamiseks. 6. Erasektori motiveerimine, sest üksnes ettevõtjate aktiivsus tagab kasvukolmnurga toimimise edukuse. |
|||||
|
|||||
| Aare Uustalu Hiiu Leht 25-10-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Kaur, Kauri, Tauri | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3562 | Veebimajutus: www.eq.ee | |