 |
Laupäev, 30. september | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Pilgusel koolitati külaliikumise eestvedajaid | |||||
|
Möödunud teisipäeval ja kolmapäeval koolitati Pilguse mõisa külalistemajas Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise “Kodukant” eestvedajaid. Kahepäevasel seminaril osales kokku 35 seltsitegelast igast Eestimaa nurgast, neist kümmekond kodusaarelt.
“Kodukandi” liikumise idee tuli meile Rootsist 1990. aasta alguses. Mittetulundusühing “Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant” moodustati 1997. aastal. Selle liikumise põhieesmärkideks on Eesti maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja harmoonilisele arengule kaasaaitamine, maamajanduse ja rahvuskultuuri toetamine ning erinevate külaliikumiste ühendamine. “Tahame, et külainimesed ise hakkaksid kohapeal tegutsema,” kinnitab Kodukandi liikumise tegevjuht Anneli Luisk, “koostöövõrgustiku loomine võimaldab toetada ka kohalikku ettevõtlust.” Peame maaelu väärtustama, sest see koht, kus me elame, on kõige parem kogu maailmas,” lisab ühingu president Kaja Kaur juurde. Külaliikumise omaalgatuslik toetamisprogramm käivitus 1996. aastal. See on ainuke regionaalprogramm, kus külainimene tunnetab, et riik mõtleb ka tema peale. Kui esimesel aastal eraldati riigi poolt külaseltside tegevuse toetuseks 1,1 miljonit krooni, siis 2000. aastal oli see summa 3 miljonit krooni ja tänavu on lubatud juba 6 miljonit krooni. Kui üks projekt on leidnud lahenduse, siis see julgustab ja innustab teisigi kaasa lööma. Soovitav on osaleda projektide koostamise kursustel, et paraneks nende kirjutamise oskus ning muidugi peab inimene kõigepealt ise aktiivne olema. Paraku Saaremaal seni oma maakondlikku külaliikumise juhtorganisatsiooni ei ole, kuigi ka siia oleks vaja kohapealset infovahetajat ja koordineerijat, et kohalik arvamus jõuaks kiiremini üles ning sealt tulenev teave jälle kohe rahva sekka. Seda enam, et viimastel aastatel on tihenenud koostöö Põllumajandusministeeriumi ja Kodukandi organisatsiooni vahel. Sageli osaletakse mitmesugustel komisjonide töös, kus tehakse ettepanekuid maaelu arengukavasse, SAPARDi jt programmidesse. Seminari lõpus jõudsid saarlased omavahel kokkuleppele, et juba lähiajal hakatakse tegelema Kodukandi juhtorganisatsiooni moodustamisega kohapeal. Külastati Saaremaa külaseltse Külaliikumise õppepäevadest osavõtjad alustasid oma koolitusprogrammi Saaremaa külaseltside külastamisega. Esimene peatus tehti Orissaares, kus õpetaja Evi Männik rääkis kohalike noorgiidide tegevusest ja vallavanem Raimu Aardam tutvustas vallaelanike ühisettevõtmisi. Tiirimetsa Kodukultuuri seltsi Küünal esinaine Juuli Pihl toonitas, et nende selts loodi 1995. aastal ja järgmisel aastal andis Salme vald vana koolimaja seltsile 10-ks aastaks tasuta rendile. “Teeme majas kõike seda, millest külarahvas huvitatud on,” ütles Juuli. Taritu kooli juhataja Merike Kiil ja kohaliku arenguseltsi juhatuse esimees Heino Laht mainisid, et nende selts tehti 1992. aasta talvel ja peamisteks tegevussuundadeks võeti siis haridus ja kultuur. Juba sama aasta sügiseks jõuti niikaugele, et Taritu kool taasavati. Nüüd on aga paikkonnas lapsi nii väheks jäänud, et tuleb kool jälle sulgeda. Kui 1920. aastate lõpus valmis Saaremaal mitu uut suurt koolimaja, siis 2000. aastate alguses suletakse maakonnas palju koole. See näitab selgelt, mille poolest kaks Eestit teineteisest erinevad. Karala külaselts moodustati 1996. aastal. “Ka siin ääremaal tahab inimene elada ja veeta oma vaba aega,” lausus seltsi esinaine Kaja Juulik. Külas on 80 inimest ja nendest 29 lapsed. Täiskasvanuid vaevab tööpuudus, Kaja ise on hakanud kiviaedu laduma. “Hingel hakkab soe, kui sa midagi ilusat teed,” ütleb ta rõõmsalt. Igale probleemile on lahendus Seminar jätkus Pilguse mõisa külalistemaja konverentsisaalis, kus pikema loenguga esines doktor Viigi Viil. Tema neuro-lingvistiline programmeerimine on uurimus sellest, kuidas toimib mõtlemine, keel ja käitumine. Maailm meie ümber muutub nii kiiresti, et vajadus oskuste järele paneb meid pidevalt õppima ja ennast täiendama. “Kui ei lahenda ühte probleemi, siis on see teise probleemi lahendus, sest igale probleemile on lahendus,” rõhutas Viil. Oma töödest-tegemistest rääkisid veel Lümanda vallavanem Jaanus Reede ja Haeska külaseltsi esinaine Mari Sepp. Teisel päeval rääkis Saaremaa Ettevõtluskeskuse juhataja Villu Vatsfeld mittetulundusühingute tugikeskuste süsteemist ja organisatsiooni juhtimisest. Pärast aga kohtuti Kuressaare lossis Merekultuuriseltsi juhatuse esimehe Bruno Paoga, kes tutvustas oma seltsi tegevust ning ühtlasi avaldas arvamust maakonna kogu külaliikumise kohta. Kodukandi õppepäevadest osavõtjate järgmine seminar peetakse kuu aja pärast Jõgevamaal. |
|||||
|
|||||
| TÕNU ANGER Meie Maa 25-10-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Kaur, Kauri, Tauri | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2940 | Veebimajutus: www.eq.ee | |