|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Afganistani rünnates lükkas president Bush USA pikaajalisse sõtta
|
|
|
|
|
 |
|
 |
USA uusimad pommitajad B-2A on Afganistani-vastase operatsiooni Vankumatu vabadus ajal püstitanud lendude kaugus- ja kestvusrekordi, läbides vahemaandumiseta üle 50 000 kilomeetri ligikaudu 73,5 tunniga. |
 |
USA väed asusid Afganistani ründama 7. oktoobri õhtul. Samal päeval muide, ainult aastal 1879, tungisid Afganistani Briti väed. Nende võimuaeg seal kestis täpselt kolmkümmend aastat, ehkki riik jäi sisuliselt iseseisvaks. Kuid kui inglased tungisid Afganistani oma jõududega, siis käesolev sõda on peaaegu kogu maailma sõda Afganistani vastu.
USA president George Bush käivitas sõjalise operatsiooni peaaegu viimasel hetkel, seda sellepärast, et juba kuu aega on räägitud USA-poolsest kättemaksust 11. septembri terrorirünnakute eest, kuid löögi andmise päev kippus jõulistest avaldustest hoolimata venima.
Tegelikult oleks ajalisest mõõdupuust lähtudes võinud rünnakutega alustada vähemalt kahe nädala eest või siis esmaspäeval, 1. oktoobril – kuupäevast, mille ajaline sobivus näis olevat väga hea. Kui 1. oktoobril midagi ei toimunud, tekkis vahepeal kahtlus rünnaku ärajäämise suhtes, kuid oktoobri esimese nädala sündmused andsid siiski alust arvata, et midagi on teoksil.
Enne rünnaku alustamist tuli USA-l leida endale rahvusvahelist toetust. Tagantjärele öeldes saab väita, et suuri raskusi tal selle saavutamisega ei tekkinud. Kui Euroopa riigid ja mitmed Aasia maad kinnitasid oma toetusest kohe, siis oli probleeme just Afganistani naabritega.
3. oktoobril sõitis kaitseminister Donald Rumsfeld Saudi-Araabiasse. Mida Rumsfeld Saudi printsidega rääkis, pole teada, kuid järgmisel päeval olid tal kiired sõidud Omaani ja Egiptusesse. Reisi lõpp-punktiks kujunes Usbekistan, mis oli teatanud, et ei lase USA vägesid oma territooriumile.
Kuigi Donald Rumsfeld ise kinnitas, et tema ringreisi eesmärgiks oli pidada konsultatsioone ja mitte taotleda kavandatavale sõjale suuremat toetust, tundus tema reisi tegelik eesmärk siiski küllalt läbinähtav, et tabada asja tegelikku olemust. Sel ajal, kui Rumsfeld oli oma visiidil, külastas Briti peaminister Tony Blair Venemaad ja Pakistani.
3. oktoobril teatasid Talibani võimud valmisolekust rahukõnelusteks USA-ga. Samal ajal toimusid läbirääkimised riigi endise kuningaga, kes 1973 kukutati.
Venemaa andis USA-le üle bin Ladeni kohta kogutud materjalid.
USA teatas, et ta väldib Pakistani sõjaväebaaside kasutamist rünnakus Afganistanile, et Pakistanis ei tekiks sisepoliitilist kriisi. Maailma jaoks oleks sellise kriisi võtmeküsimuseks Pakistani valduses olev tuumarelv.
7. oktoobril katkestas USA kaitseministri abi oma ringsõidu Lähis-Idas.
Seejärel tulid teated Bagrami piirkonna pommitamisest. Õhurünnakute eesmärgiks on hävitada terroristide treeninglaagrid, õhutõrjerajatised, õhujõudude baas, kütusehoidlad, peamised lennuväljad Mashar-i-Sharifis ning Heratis. Peale selle rünnati kohalikku raadio-telejaama ja Kabuli presidendipaleed. Rünnakute üheks peamiseks sihtmärgiks kujunes Talibani peakorter Kandaharis.
Arvukatest liitlastest hoolimata alustasid sõjategevust USA ja Briti üksused. Esialgu kasutati lennubaase viie riigi aladelt: Türgis, Küproses, Kuveidis, Saudi-Araabias ja Usbekistanis. Lisaks pommitati Afganistani Araabia merel ja Pärsia lahel asuvatelt sõjalaevadelt.
Aja, mil Taliban kuulutas välja džihaadi ehk püha sõja, alustas opositsiooniline Põhjaliiga pühapäeval omapoolsete rünnakutega. Zaranji linnas pidasid Talibani väed võitlust kohalike elanikega.
Üks olulisemaid põhjusi, miks võitlus puhkes, oli president Bushi auküsimus.
11. septembri avalike kõnede järel oli tema populaarsus rahva seas üsna kõrge. Kui Bush oleks rünnakutega lähinädalatel veel viivitanud, oleks tema pädevus presidendina rahva poolt kahtluse alla seatud. Et seda ei juhtuks, selleks tuli asuda tegutsema. Seekord on president Bush hoiatanud pikaajalise sõja eest, mille ohvriteks võivad saada tavakodanikud mistahes riigist. Sellist sõda terrorismi vastu teostatakse rahvusvahelisel tasandil esmakordselt.
Sõja käigus on mõlemad osapooled end õigustanud ja mõlemal on siin mängus omad huvid. Rünnakule järgnenud päeval avaldasid paljud moslemid üle kogu maailma meelt USA tegevuse vastu.
Nii nagu 11. september tekitas ameeriklastes viha, on rünnakute käigus vähemalt äärmuslikult meelestatud moslemid valmis tegutsema USA vastu.
Sõja, mille rindejoon liigub Afganistanis, käigus võivad maailmas kaasneda teistsugused sündmused. Nii võivad ootamatult plahvatada mitmed hooned, lennukid hakkavad äkki alla kukkuma ja reisilaevad kipuvad põhja minema. Nende sündmuste ärahoidmiseks on kõigis mõeldavates ja mõeldamatutes kohtades suurendatud turvalisust, kuid kas see on piisav, näitab lähitulevik.
Afganistani-vastases koalitsioonis on mängus paljude selle piirkonna riikide omad huvid. Venemaa jaoks tähendab sõda Afganistanis NSV Liidu poolt saadud kaotuse vastulööki. Hiina ja India näeksid hea meelega oma mõju laienemist Kesk-Aasiasse. Ja ega teisedki naaberriigid ei ütleks mingitest tulevastest eelisõigustest ära kasvõi majanduslikest põhjustest lähtudes.
Sõda, mille puhkemist nädala eest sai veel aimata, on löönud lõkkele. Paljud vaatlejad ennustavad siinjuures pikaajalist võitlust. Samas on Afganistani mäed jõuprooviks mitte ainult USA valitsemissüsteemile, vaid ka 21. sajandi alguse sõjatehnikale.
|
|
|
 |
|
|
Kalev Kask Meie Maa 12-10-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|