Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hinnas rannakruntide müük ähvardab rannakülade säilimist (2)  
  Kui keskkonnaminister kinnitab muude maadega võrreldes ülikalliks muutunud ranna-alade maksustamishinnad, on Saare- ja Muhumaa rannakülade elanikud uuest aastast tõsise küsimuse ees: kas tasuda senisest kümme korda kõrgemat maamaksu või loobuda maast.

Maa hindajad on leidnud, et üheski vallas ei ole rannaäärse maa standardkrundi maksustamishind alla 100 000 krooni, kõige kõrgem on see Kaarma vallas – 150 000 krooni. Praeguse maksumäära säilides tuleks randlastel uuest aastast hakata tasuma enam kui kümme korda kõrgemat maamaksu.

Ülikõrgeks kujunenud maksustamishinnast tulenev potentsiaalselt kõrge maamaks on probleemiks just mereäärsetes põliskülades. Sisemaal mitmel pool maksustamishinnad hoopiski langevad nagu näiteks juhtus Lõuna-Eestis.

Kas avalikustatud maksustamishinnad ikka on õiged? Eile Kaarma vallavalitsuses koos istunud valdade maanõunikud ja maakorraldajad leidsid nii rannamaade hindamistulemuste kui hindamise seletuskirja juures hulgaliselt küsitavusi.

Tulemus oli ette antud?

Rannikualade maksustamishindade kujunemist uurinud Lümanda vallavolikogu liige Leonardo Laesson leidis, et rannikuala maa hind oli tegelikult ette määratud ja hindamise seletuskirjas sisalduvad arvutused on vaid puru silma ajamine. Ta tõi välja kümmekond punkti, mille osas hindajad on ühe või teise paragrahvi vastu eksinud.

Maade hinnatsoonid pole omavahel loogiliselt võrreldavad, standardkrundi suurus on õhust võetud, maa hariliku väärtuse leidmisel on kasutatud harilikku statistilist pettust, loetles Laesson. Tema ettepanekul arvutasid valdade maanõunikud tehingustatistika järgi välja ise maa hariliku väärtuse, mille tulemused erinevad hindajate omadest mitmekordselt. Odavuse poole.

Oluliseks eksimuseks peab Laesson seda, et rannatsoonis on kaotatud maa sihtotstarbe mõiste ja ühesugune hind on nii elamu-, põllu- kui rohumaal.

Maa sihtotstarbe kaotamine rannikul

Saaremaal maade hindamisega tegelenud kinnisvarahindaja Juhan Soekõrv ütles, et sihtotstarbe kaotamine rannikualal on poliitiline otsus, mis aga päris ametlikult seadusse veel sisse kirjutatud ei ole. Ta selgitas, et kuni juunikuuni käisid arutelud, kuidas toimida likviidsemate rannaäärsete maadega.

“Lõpuks otsustati teha sihtotstarbeta asi, ala, kus kõik on ühe numbriga,” sõnas Soekõrv. “Üldmõte, miks rannikul sihtotstarbe määramisest loobuti oli see, et tavaliselt leitakse ikka mingeid vahendeid, kuidas maa panna sellise sihtotstarbe alla, mis on odavam ja hakkab üks keerutamine pihta,” lisas ta.

Rannatsooni piir suvaline

Puuduseks võib pidada ka seda, et hindajad on oma tööd teinud kabinetivaikuses statistika ja kaartide najal ja ei oma kohapealsetest oludest mingit ülevaadet.

Hindaja sõnul on ranna-ala hinnatsoonide osas olnud kaalumisel mitmesuguseid variante, näiteks pakuti rannatsooniks 500 meetri laiust rannariba. Kokkuvõttes tõmmati rannatsooni piir rannikul asuvate katastriüksuste järgi, kusjuures Soekõrva sõnul ei olnud tal kasutada piisavalt täpset kaarti.

“Eks Tallinnas need asjad pandi paika. Kohalikud olud on kindlasti ka Tallinnal tundmata, mistõttu need argumendid on kindlasti põhjendatud ja esitatavad,” nentis Soekõrv.

Hinnad tuleb protestida

Samas viitas ta, et kui kusagil jääb rannatsooni vaid üks madala väärtusega katastriüksus, siis selle pärast tsooni piiri küll muutma ei hakata. Kui aga kõlbmatu ala, olgu ta siis üleujutatav või midagi muud, on näiteks 10-20 hektarit, siis on küll põhjendatud selle väljalõikamine, lisas Soekõrv, kelle sõnul on kõik ettepanekud teretulnud ja need vaadatatkse üksipulgi läbi.

“Kõmu on sellest nagunii juba tekkinud,” märkis hindaja.

Kuigi hindaja räägib ettepanekute tegemisest, saavad maaomanikud seaduse järgi hindamistulemuste peale esitada siiski vaid proteste. See aga peab olema argumenteeritud. Inimese jutt, et ta lihtsalt ei jõua maksta, on seaduse mõistes null.

Kaarma valla maakorraldaja Peeter Tammai nentis, et hindu saab protestida nelja seadusepunkti alusel, millest esimesed kolm on sisuliselt spetsialistidele.
Lihtinimene saab toetatuda neljandale, mis ütleb et hindamisel leitud maa väärtus ei vasta tema tegelikule väärtusele.

“Inimesed peaks väga kiiresti tegutsema ja esitama õigeaegselt protesti. Mida rohkem neid tuleb seda parem,” nägi Leonardo Laesson võimalust suurt hinnatõusu tõkestada.

Kindlasti peaks maksustamishindade osas oma seisukoha võtma vallavolikogud, kel on seaduse järgi kohustus seista oma elanike huvide eest.

Kinnisvarahindaja Juhan Soekõrv:

See töö on tehtud selleks, et millegi üle diskuteerida ja arutada. Eks ta mingis osas jääb paika aga mingis osas saab ka muuta. Töö tegijana näen küll, et ühe-kahe inimesega suheldes ei suuda kõike ammutada.

Laias laastus teatud reeglid – mis on turuväärtus, tehingustatistika - on üks pool, teine asi on kohalikud olud. Niipidi tulevad vastuolud kindlasti välja, teistpidi on vallal võimalus omi samme astuda.

Reeglina on rannikul maid omavad inimesed vanemaealised, arvan, et 70% on pensionärid, kel on jätkuvalt maksusoodustuse võimalus. Niipalju kui mina olen omavalitsustes käinud, on peaaegu kõikjal maksumäär 2,0. Seal näen paindlikkust omavalitsusel endal.

*

Praeguste tulemuste põhjal on maksustamishinnast kõige rohkem võita riigil ja kinnisvaraärimeestel. Riik korjab kodanike taskust kokku rohkem maksukroone, kinnisvaravahendajatel tekib aga soodne võimalus soodsalt hakata üles ostma krunte, mis uue maksu rakendumise järel turule jõudvad. Kes ikka maamaksu tasuda ei jõua, lihtsalt peab oma maa maha müüma. Tõenäoliselt on neid üsna palju, mistõttu kruntide hindade langust võib üsna tõenäoliseks pidada.
 
  MEHIS TULK Meie Maa 29-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3135 Veebimajutus: www.eq.ee