Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Maa müügi keeld oleks kodanikele kahjulik (2)  
  President on ahvatlusi täis amet. Siin on suur oht anda lubadusi, mille teostamiseks puuduvad igasugused võimalused. Arnold Rüütligi puhul on kostnud juba mitu plaani, milleks presidendil voli pole. Küll aga olnuks seda aastaid Riigikogu liikme või KMÜ koalitsiooninõukogu esimehena.

Üks ta uutest mõtetest on keelata 10 aastaks maa müük välismaalastele. Pole kahtlust, see idee meeldib tuhandetele, sest mis kõlaks veel veenvamalt kui hirm Eestimaa mahamüümise ees!

Aga mitte juhuslikult ei kerkinud see mõte siis, kui pole enam vastutust ta realiseerimise eest. Tegelikkuses pole ta sama ilus kui väljast paistab.

Kõigepealt on see ebaõiglane lihtsa maaomaniku suhtes, sest toimuks tema arvel. Maa on siiski inimese vara ja tal võib tekkida hädavajadus seda müüa. Eestlase ostujõud on aga enamasti madal Õigupoolest pole enamik eestlasi üldse selles seisus, et oma raha maasse paigutada. Tagajärg on, et tihti ainus võimalus oma maa eest korralikku hinda saada on välismaalaselt.

Pangem tähele, see maa ei kao seejuures kuhugi välismaale, küll aga teeb see ost eestlase ja kaudselt ning aja jooksul kogu rahva tolle hinna võrra rikkamaks.

Kuidas seda maad kasutama hakatakse, seda reguleerib juba seadus, ja sõltumata sellest, kelle oma maa on. On väga meelevaldne väita, et kohalik ostja on kindlasti õigem omanik kui näiteks soomlane. Elu näitab pigem, et soomlase võime seda maad korras hoida kaldub olema suurem.

Keegi ei sunni eestlast maad müüma. Kui ei sunni puudus, pole see soovitav ja enamasti ta ei müügi. Vahel kavatseb ta müüa alles tulevikus, oodates kannatlikult hinnatõusu. Kui keelame aga müügi ostujõulisematele, too hind paratamatult hoopis langeb. Teeksime nii karuteene tuhandetele lihtsatee inimestele, kelle jaoks maa on tuleviku jaoks tähtis lootus ja kindluse allikas.

Riik ei tohi öelda, et teeb nüüd ta hinnalt väärtusetuks. Keelu põhjenduseks tuuakse, et hind on madal, kuid saavutatakse veelgi madalam.

Keeld oleks hävitav ka neile, kes on plaaninud või juba võtnud maa tagatisel laenu. Poliitikud peaksid hästi teadma muret, et maal on raske investeerida, sest pole tagatisi. Iseäranis põllumeestel. Ei saa laene, ei saa ka toetusi. Alles viimasel ajal, seoses kinnisvaraturu arenguga, on need laenuvõimalused paranemas. Kümneaastane müügikeeld looks kohe uue olukorra, kus pangad ei võta enam maa pantijaid jutule. Laenuga hätta sattunud avastavad, et kui panditud maa müüdud, ei piisa sellest tagasimaksuks, ilma jäädakse ka muust varast, pankrotini välja.

Pole saladus, et Eesti majanduse areng on sotsialismi järel sõltunud välisinvesteeringutest. See on olnud saatusekaaslastest kiirem suurel määral just nende eelduste tõttu, mis investeerijaile on loodud. Tõsise investori jaoks on alati olulisemaid küsimusi see, kelle oma on maa, millele ta oma ettevõtmise rajab. Vaid ühepäevaperemeestele ei pruugi see olla oluline. Välisinvestor on umbusklik, ta tahab tunda end kindlana, ja temagi vajab laenuvajadusel tagatist. Neis riikides, kuhu kapitali vähem paigutatakse, nimetatakse maamüügipiiranguid alati ühe suurema probleemina. Investeeringutest sõltuvad aga töökohad.

Kui müügikeelu kehtestaksime, ei muudaks see paremaks midagi. Hind alla surutud, ahvatleks see kohe spekulante nii kodust kui välismaalt, kes müügihädas inimestelt nende vara kokku ostaksid.

Välismaistel sulidel pole sugugi keeruline palgata mõni “tankist”, kohalik vastutusvõimetu, kelle nimel tehingud ikkagi ära teha, et siis ootama jääda. Metsamaa puhul on see juba tavaline praktika, ja mitte kuidagi ei õnnestu seaduslikult tõestada, et tegu on variisikuga. Inimene on inimene, tal on omad õigused, sealhulgas omada maad, teha ja saada kingitusi.

Ei saa muidugi öelda, nagu oleks maa kuuluvus täiesti ükskõik, et eestlane omanikuna poleks meile hinges sümpaatsem, ei sisendaks kindlustunnet. Kuid me ei tohi oma sümpaatia kinni maksmist nõuda teistelt kodanikelt.
Iseasi on otsesed julgeolekukaalutlused, mille pärast on igati õigustatult piiratud piiriäärse maa müük.
 
  Jürgen Ligi, Riigikogu Reformierakonna fraktsioon Meie Maa 29-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3079 Veebimajutus: www.eq.ee