Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  KÜSITLUS: Mida arvata uuest presidendist?  
  Politoloogiaõppejõud Rein Toomla, kuidas kommenteerite äsja lõppenud presidendivalimist?

Silmas pidades kõiki nelja kandidaati oli tulemus kõige ootamatum.

Ega Arnold Rüütli positsiooni reitingutabelites polnud just erit kõrge. Võib–olla polnud ta just päris viimane, aga esimese kahe hulka poleks teda kül paingutanud. Selles mõttes on see tulemus üllatuslik.

Aga teises mõttes, kuna vahed kõigi nelja vahel olid ju väga väikesed, tähendas see ju seda, et mingi, näiteks juhuslik, tegur võis esimese tõsta viimaseks ja viimase esimeseks.

Oli üllatus, aga mitte uskumatu üllatus.

Mina pakkusin, et teise vooru saavad edasi Savi ja opositsiooni poolelt Kreitzberg, mitte Rüütel. Ta ei olnud minu favoriit.

Kuidas Eesti poliitika selle ootamatuse nüüd üle elab?

Ta ei tohiks seda kuidagimoodi üle elada, sest mis siin ikka juhtuda saab?

Me ju teame,e t presiedendi võimalused päevapoliitikat teostada pole ju eriti suured. Ja ma nüüd ei kujuta ette, et nende valimiste tulemusel peaksid praegu võimulolevad parteid omavahel raginal tülli minema. Mingi märk muidugi ripub õhus, sellepärast, et nende [valitsusliidu erakondade] kodutöö oli vildakas või poolik. Kindlasti tekib neil küsimusi, et kas me ikka mängisime õige kandidaadi peale, et äkki oleks pidanud varem tegema koostööd.

Aga ma ei näe küll otsest põhjust, mis võiks tekitada näiteks valitsuskriisi.

Selles tähenduses ei muutu Eesti poliitikas palju. Võib–olla ei muutu üldse midagi.

Aga öeldakse ju, et Arnold Rüütel on ju vana punane?

Kindlasti hakatakse seda meelde tuletama ja sellest rääkima. Aga võib–olla oleks meil aeg sellest üle saada. See on veelahe meis endis. No kaua võib, kümme aastat on ju mööda läinud, peaksime suutma need asjad ära unustada.

Aga teiseltpoolt ma möönan, et inimestel seisavad sellised asjad meeles. Soomlastest räägitakse, et neil on siiani meeles 1918. aasta kodusõda, põlvkondade kaupa ja mitte ei saa üle. Aga võib–olla oleme meie sallivamad.

Küsitlenud URMAS LAURI

See pole maailmalõpp

Andres Tarand, kuidas hindate valimistulemust?

Esiteks õnnitlused uuele presidendile. Võistlus oli aus. Häältelugemise sohki ei tehta, selles mõttes on kõik korras.

Mis puutub nii–öelda võimude vahekorda, siis presidendil seda teatavasti palju ei ole, kuid koalitsioon, kui ta tahab võimul püsida, peaks oma õppetunnid tegema sellest, et ei tasu väga isepäiselt asju ajada ühelgi partneril vaid kõik peaksid arukamalt koostööd tegema.

Eesti on ka tervikuna iseäralikus seisus. On tarvis mõelda sellele,e t ei vasta valimissüsteem sellele, mis peegeldaks ühiskonna vooliusid. Teisalt on see, mida mulle ebameeldiva loosungiga kahest Eestist . Nii ta ju poliitiliselt on ju tõepoolest olemas.

Ei tasu ennast täis minna.

Aga Eestil on ju nüüd vana kommunist riigijuhiks. Kas Arnold Rüütli minevik ei hakka meie mainele halvasti mõjuma?

Nii see on, et ta ei mõju hästi, see on selge. Aga samas on lääneriigid kasvatatud sellevõrra hästi, et mis on sisemised küsimused, seda keegi otse nina peale ka ei kirjuta. Selles mõttes ei muutu midagi. Oleneb kuidas president oma ametit välismaa poole suudab teostada. See, mis seal juhtub, on olulisem kui märk minevikust.

Maailma lõpp seeei ole?

Mitte mingil juhul. Ma loodan, et see meid ainult karastab.

Kas järgmine president võiks olla naine?

See oleks juba seekord olnud asjalik. Aga nüüd on asi lahendatud ja pole mõtet spekuleerida.

Meil on nii lõuna– kui põhjanaaber naispresidendiga. ja see rahustab tavaliselt veidi parteilisi kirgi.

Küsitlenud URMAS LAURI


Vana kommar?

KALEV VILGATS, Pärnu Postimees

Olen ettevaatlik Rüütli nimetamisega vanaks kommunistiks. Arnold Rüütli elus pole olnud ronimist mööda komsomoli- ja parteitöö redelit.

Valdavalt nõukogudetööl, mida ei hinnatud nii prestiizhikaks, olnud Rüütli karjääris on aasta EKP keskkomitee põllumajandussekretärina (1977-78).

Miks vaid aasta? Selle küsimuse ma esimesel võimalusel presidenti kohates talle esitan. Minu versioon on järgmine.

Põllumajandustöölt ja EPA rektori kohalt tulnud Rüütel ei sobinud keskkomitee peagi vahetunud juhtkonnale. 1978. aastal sai esimeseks sekretäriks 18 aastat oma aega oodanud Karl Vaino. Samal aastal maandus Rüütel ministrite nõukogu esimehe esimese asetäitja kabinetti, mis oli selge samm tagasi.

Vähem kui kahe aasta pärast suutis Vaino pagendada keskkomiteest teisegi mehe - Vaino Väljase, kes suunati diplomaatilisele tööle.

 
  Urmas Lauri Hiiu Leht 28-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3021 Veebimajutus: www.eq.ee