Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Pühalepa põhikool leidmas oma nišši (1)  
 
   
Tiit Madalvee: Peame varuma kannatust, et õpetada ka neid, kes pole seda nii erksalt valmis vastu võtma kui teised. URMAS LAURI
Kevadel oli Suuremõisa kooli direktor Tiit Madalvee veendunud, et põhikooli lõpp on lähedal. Aga asjade käik võib muutuda ootamatult. Ennustusliku 90 õpilase asemel alustas kool uuel õppeaastal 106 õpilasega.

Direktor Madalveel on heameel ka selle üle, et õpilaste lisandumisega pääseti klasside liitmisest. „Kui on kahe klassikomplekti peale on vähem kui 20 õpilast, siis tuleb nad liita,“ selgitas Tiit Madalvee.

Uued õpilased on Suuremõisa põhikooli tulnud peamiselt Käina vallast. Kõige kaugem õpilane on Männamaalt.

„Uutest õpilastest on viis sellised, kellel oli oma endises koolis probleeme edasijõudmisega,“ arutles direktor. „Nad kõik on õnneks korraliku käitumisega, püüdlikud lapsed, kuid lihtsalt aeglasemad kui klassikaaslased.“

Alanud kooliaasta on Tiit Madalvee sõnul kätte näidanud Suuremõisa põhikooli niši Hiiumaa hariduselus.

Mõned aastad tagasi võeti Suuremõisa kooli ühe ”raske poiss“, keda taheti endisest koolist välja visata. „Ja meil õnnestus see poiss kooli lõpetamiseni viia, edasi läks ta kutsekooli, muutus kooli liidriks,“ meenutas Madalvee. „See kumu levis ning nüüd on meil selline reputatsioon, et me tuleme toime ka ”rasketega“.“

Tolerantsus on koolijuhi sõnul siiski kahe otsaga asi. „Kui me neid kehvemaid lahkelt vastu võtame, võivad edukamad meilt teise kooli lahkuda. Sest see seltskond ei meeldi,“ kaalub Tiit Madalvee plusse ja miinuseid.

„Tänu kriisisituatsioonile oleme paljud asjad enese jaoks selgeks mõelnud ja oleme hakanud suhtuma teatud õpilaskategooriasse tesitmoodi,“ kinnitas direktor. „Peame varuma kannatust, et õpetada ka neid, kes pole seda nii erksalt valmis vastu võtma kui teised.“

Tiit Madalvee räägib, et abi saab nende kool probleemsetele õpilastele anda ainult tänu sellele, et koolil on väikesed klassid.

Madalvee sõnul on põhihariduse andmisel Eestis tõsiseid probleeme.

Presidendiks kandideerinud Peeter Kreitzberg tõi Madalvee sõnul välja faktid, et kõige suuremaks haridusprobleemiks on väljalangevus põhikoolist. Tuhanded ei lõpeta põhikooli! Välja langevad need, kes ei ole nii võimekad, kelle kodud pole nii edukad. „Ma ei tea, kas Eestis ongi praeguseks ainsatki kutsekooli, kuhu võetakse vastu neid, kel põhikool on lõpetamata,“ selgitab Madalvee põhihariduse olulisust. „Need noored jäävad ripakile ja meie toita edaspidi.“

„Kreitzbergi esinemist jälgides ma mõtlesingi, et kuidagi iseenesest oleme sattunud missiooni täitma, et aitame neid, kes teistest aeglasemad,“ lausus direktor Madalvee.

Suuremõisa põhikooli keskmised hinded on Madalvee sõnul Hiiumaa kõrgeimad, kuigi meie koolid on tegelikult üsna võrdsed.

Madalvee on veendunud, et nende kooli edu tuleneb väikesest õpilaste arvust klassides. „Väikesed klassid on kallid majandada, aga sealt saab paremaid tulemusi,“ on direktor kindel ja lisas, et praegu on Suuremõisas ainult üks liitkass. Esimeses ja teises klassis õpib ühtekokku 15 last.

Kuigi Pühalepa valla arengukavas on kirjas, et vallas säilib kaks põhikooli, pole see siiski reaalne. „Rahakott lihtsalt ei luba seda,“ nentis volikogu liige Tiit Madalvee.

Suuremõisa pedagoogid on seda meelt, et nende kool peaks ikka jääma. „Palade võiks Kärdla poole liikuda,“ arvab Madalvee. „Olen sel teemal Kärdla keskkooli direktori Ivo Eesmaaga rääkinud, tema arvab ka nii. Palade rahvas arvab muidugi teisiti.“

Pühalepa vallal on kaks võimalust: vallavolikogu peab otsustama, kumb kool jääb põhikooliks. Või kui haldusreform ikka teoks läheb, siis otsustab Hiiumaa volikogu. „See aga otsustaks ilmselt nii, et siin Suuremõisas põhikool säiliks,“ lausus Madalvee.

Järgneval kolmel aastal Suuremõisa kooli õpilaste arv põhikooli osas kasvab. „Aastaks 2007 on pilt täielikult muutunud. Õpilaste arv väheneb ning väheneb ka erinevus Suuremõisa ja Palade kooli õpilaste arvus.“

„Pühalepa on selline õnnelik vald, kus vallavalitsus toetab haridust täielikult,“ on direktor rahul. Palju abi on kool saanud ka kiriku kaudu. „Kui seda tuge ei oleks? Ma ei kujuta seda ette. Üks koolipink maksab 1000, tool 700 krooni. Õppekoht seega 1700 krooni,“ arvutab direktor Madalvee. „Meil oleks paljud teised asjad tegemata, kui me peaksime raha sinna kulutama. Kas meil oleks nii palju arvuteid, ilmselt poleks meil võimlat.“

Kool vajaks hädasti klassiruumi kaheksandale klassile. Unistatakse ka kunstiõpetuse klassiruumist.

Suuremõisa lossis on kõrvuti kaks õppeasutust. Samas majas tegutseb ka tehnikum. Ruumide tõttu on käimas paras kanakitkumine. Põhikooli juhile jääb arusaamatuks, miks tehnikumi direktor Endel Lepisto koolimehelikult ei käitu.

„Ma tean, kui palju tehnikumi käes ruume on. Küsisin Lepistolt kaheksandike tarvis klassiruumi ning ta lubas. Kui see ruum, millest meil juttu oli, valmis sai, ütlesin Lepistole, et oleme pikkisilmi oodanud, oled lubanud.“ Paraku jooksis põhikooli ootus liiva.

Tehnikumi juht teatas Madalveele, et klassiruumi nad tehnikumilt ei saa, sest sinna, kus Madalvee plaanis kaheksandat klassi koolitada, tuleb muuseum. „Kas majas, kus on 80 aastat olnud kool, on õppimise asemel eelistuseks muutunud muuseum?“ on Madalvee tagantjärel hämmingus. „Noh, ütleme, et kui sa oled ikka kooliinimene, siis sa teise inimese muret mõistad.“

„See pole koolimehelik käitumine!“ annab Madalvee Lepistole karmi hinnangu.

Tiit Madalvee räägib, et kui ta teistes koolides käib, siis kadestab neid. „Et nende kool nagu olema peab, avar, suurte klassiruumidega. Mõtlen oma koolile ja tunnen, et alaväärsuskompleksi poole kisub.“

„Aga siis tulevad ekskursandid teistest koolidest, ütlevad et oi kui vahva, kool teil on, nurgatagused ja puha. Siis mõtlen, et meil on ka midagi omapärast, mis meie lastele on edasises elus toeks,“ on koolijuhi jutt siiski optimistlik.


Põhiharidus

Põhiharidus hõlmab haridust 1.-9. klassini. Põhihariduse omandamine on Eesti Vabariigis kõigile 7-17 aastastele lastele kohustuslik.

Põhihariduse omandamine on lastele tasuta. Kulud kaetakse osaliselt riigieelarvest (õpetajate ja koolijuhtide palgad), osaliselt kohalike omavalitsuste eelarvetest.

Üks Hiiumaa põhiharidust andvatest õppeasutustest - Kõpu Internaatkool - on riigikool, kõik ülejäänud on munitsipaalkoolid. Põhiharidust andvaid õppeasutusi on Hiiumaal 13.

Põhikoolid

Koolid, kus õpetatakse lapsi 1.-9. klassini.

• Lauka Põhikool - 8 klassikomplekti, 139 õpilast

• Emmaste Põhikool - 10 klassikomplekti, 182 õpilast

• Suuremõisa Põhikool - 8 klassikomplekti, 106 õpilast

• Palade Põhikool - 9klassikomplekti, 140 õpilast

• Kõpu Internaatkool - 4 klassikomplekti, 31 õpilast

Lisaks eelpooltooduile on põhikooli klassid ka saare suurimas koolis - Kärdla Keskkoolis , kus õpib põhikooli astmes 561 õpilast 22 klassikomplektis ja Käina Gümnaasiumis , kus õpib põhikooliastmes 371 õpilast 17 klassikoplektis.

On võimalus ka töö kõrvalt omandada põhiharidust Kärdla Keskkooli Kaugõppeosakonnas - 1 klassikomplekt 12 õpilast.
 
  Urmas Lauri Hiiu Leht 28-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3094 Veebimajutus: www.eq.ee