Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Tuksi läinud sõjamängud  
 
   
Hiidlased enne Tuksi minekut täies relvis. URMAS SELIRAND

Läänerindel muutusteta elik Õppused Läänemaal II

Pealkirja korrigeerimiseks peab tunnistama, et õppekogunemise teisel nädalal hakkas juhtuma, nii, et seekord oleks õigem - “ Läänerindel muutustega “.

Hoolimata sellest, et õppustele andsid jätkuvalt oma karmi tooni Ameerika tragöödia ja metanoolikatastroof Eestis, hakkasid kõik reservlased hoolega tegutsema.

Asi läks Tuksi

Juba esimesel päeval läks asi sõna otsesel kujul Tuksi, endisesse nõukogude piirivalve asukohta, kus oma laagri lahti lõime. Kogu päev kuluski kolimiseks, sisseseadmiseks ja vormistamiseks.

Majutusime meie piirivalve valve all olevasse kordonisse, mis olevat 1992.aastal üle antud puhtaks pestuna ja lilled kastetud, praegugi veel suht-koht korras ja osas hoones vesi ja elektergi toimimas.

Meile, staabiohvitseridele, lisandusid nüüd allohvitserid, kelleta ükski staap toime ei saa. Paar hiidlastki tuli juurde. Ja siis läks lahti. Kurimaa vaenuväed aktiviseerusid ja tormasid isamaa kallale, meie aga pidime hakkama saama oma kaitsepiirkonna tegevuste planeerimise ja koordineerimisega.

Asi läks nii tihedaks, et vahepeal oleks lausa soovinud nii KVMi ( kaitseväeline molutamine ) kui KVSi ( kaitseväeline segadus ), valitses aga hoopis KVÕI ( kaitseväeline õppeintensiivsus ).

Putinburgist Kuliningradini

Läänemaad ja saari ähvardasid dessandid Kulingradist ja maaväed mitmetest suundadest Putinburist ja Putserist.

Omade väekoondis tormas Pärnu poolt läbi meie vastutusala vaenlasele vastu ja selle liikumise organiseerimine oli staabi suurülesanne. Tegeleda tuli veel evakueeritute paigutamisega mitmetesse kohtadesse. Ette rutates võib öelda, et saime hakkama.

Kuna antud õppusel oli palju nn julgeolekutundlikku materjali, siis arve ja skeeme ei saa jutu juurde lisada.

Teavet ja ülesanded saime nii kõrgemalt ülemjuhatajalt leitnant Erik Reinholdilt kui meie piirkonnaülemalt Arnold Juhansilt. Edasi läks töö alluvusjärjekorras osakondadesse, kus tähtsamateks ja töömahukamateks S2 ja S3 luure- ja operatiivosakond, eriti keerukas oli S4 elik tagala töö, mis hõlmas kõike alates toidust transpordini ja liikluse planeerimiseni.

S1 elik personaliosakond tegeles isikkoosseisuga seonduvaga ja lisaks tulid veel tsiviil-sõjalise koostöö grupi ülesanded, mis sugugi vähesed ei olnud.

Ülemjuhataja leitnant Erik Reinholdi sõnul jagatakse iga staap põhimõtteliselt kaheks pooleks - planeerimis- ja olukorrakeskuseks, kus olukorrakeskus on nagu dispetserpunkt, kogudes ja saades teavet ja vahendades seda erinevate osakondade vahel.

OKK, KVM jms

Nagu sai lugeda S1 poolt toimetatud kahest ajalehenumbrist muutus olukord pidevalt ja tegevusse tuligi rakendada OKK elik olukorrakeskus ning SP elik sõjaväepolitsei. Saabus veel suurem sideüksus Pärnumaalt, mis maskeerus küngasteks tagahoovis. Kurimaa jõukude aktiivsus tõusis veelgi ja Läänerindelt liikusid abijõud Idarindele. Märgiti, et esineb ka ajutist KVM-i, sedagi vaid puhkeajal, mida polnud.

Olukord tipnes Roosta piirkonnas, kus korraldati tubli saunaõppus, läbiti kaks soome, üks türgi saun ja mullivann. Erilise tähelepanu pälvis WC, kus sai omaette istuda ( staabi enda välipeldik oli kolme auk-kabiiniga kükk-asutus ). Et sõjas pausid täidetud peavad olema, siis toimus “lahingutegevuse “ vahepeal meil ka spordipäev, kus põhialaks sõjaväeline orienteerumine elik rekognostseerimine maastikul. Laupäeval käisid allohvitserid relvaõppusel koos laskmisega.

Pole meie töötingimusedki laita olnud, mis sest, et ehk mõneti pisut harjumatud.

Sõime väljas hoovi peal ilusa päikesepaistelise ilmaga maitsvat väliköögi toitu nii palju kui sisse mahtus, magasime kasarmus põrandal magamiskottides, vajadusel külastasime välipeldikut, kuulasime ja täitsime käske.

Staabitööks oli kasutada lauaarvuteid ja läpptoppe ja muud kontorivara.

Päevakava oli samuti sõjaväeline. Äratus kell kuus, võimlemine ja pesemine, söömine ja siis kuni lõunani töö, pärast lõunat taas töö kuni õhtusöögini, siis jälle töö ja öörahu kell 23.00.

Kõik staabi osakonnad ei töötanud ühesuguselt, mõnel oli pisut vähem tegemist kui teistel, aga ega siin kellelegi naljalt valges vaba aega jäänd.

Ise käisin hommikuti omaette ( ohvitseri pisiprivileeg ) jooksmas ja ujumas - Tuksi imekaunisse liivaranda oli ca 1 km ja vesi nii 12-14 kraadine, õhtul jäi jalutuskäik paraku siiski alati pimeda kätte.

Lainesosin liivaranda, loojund päikese kuma, üksik linnusirts siin-seal, salapärane kahin rannametsas, laulev liiv -kui munder seljas, siis militaarromantika, ilma - lihtsalt ilus olemine.

Milleks see kõik?

Miks kogu selline pikk - kokku kolm nädalat kestev õppekogunemine üldse korraldati?

Põhieesmärk on luua Eestisse territoriaalne juhtimissüsteem, mis omakorda tuleneb juba heaks kiidetud totaalkaitse kontseptsioonist.

Õppus on ka Kaitseväe kõrgema juhtkonna huvides - nad saavad materjali otsuste tegemiseks. Sõjaajal on sellise süsteemi loomine juba hiljaks jäänd, nõnda tegutsesime meiegi esmalt nädala sügaval rahuajal, “sõjaks “ läks alles teise nädala alul ja päris madinaks läheb oktoobris kui juurde tuleb veel reakoosseis.

Vaatlejad - kaks Soome reservohvitseri ja samuti meie koolitajad olid nii Läänemaa kui Hiiumaa meeste (siiski- siiski, kaitseliitlane ja RKO juhataja kt Ülle on daam, mis koosolekute alustuses pisut kõnetamissegadikku tekitas) kaitsetahte üle uhked ja rahul.

Tõepoolest on pea kõik kohal vabatahtlikult ja keegi ei veeretand päevi niisama õhtusse, eriti oli mõtteraginat tunda viimase päeva lõpus kui kõik pidid tegema üllatustesti sellest, mis meelde jäänd ja omandet.

Loodetavasti said kõik toime ka ja pole piinlik olla Eesti Kaitseväe reservohvitser.

Karmim nädal aga on alles ees, siis tegutsetakse enamalt jaolt tõelises väliolukorras ja isamaa peab kaitstud saama. Rüütel võib ju olla presidendiks, eestlane ise on ikka valmis jüriööd korraldama. Nagu ütles ülemjuhataja väliajalehes Tuksis Teataja nr. 2 : “Oleme tublid ja saame hakkama!”

 
  Urmas Selirand, kaplan ja pressiohvitser Hiiu Leht 28-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3308 Veebimajutus: www.eq.ee