Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Liiva-Putla seenekaitseala säilitab Euroopale hävimisohus seeneliike  
  Üleeile Liiva-Putla seenekaitseala inventeerinud akadeemik Erast Parmasto vaatlused kinnitavad, et loodustunud metsas oli haruldaste liikide hulk kolm korda suurem kui majandatud vaatlusalal.

Tänavu augustikuus pandi Liiva-Putla kaitsealale satelliitnavigaatori GPS abil kaks 1500 ruutmeetri suurust püsivaatlusruutu, üks kunagi majandatud, kändude alale, teine aastasadu loodustunud ossa.

Seire tulemused näitasid, et majandatud osas kasvas kaks suurt haruldust, majandamata osas seitse. “Metsa hoidmine looduslikus olukorras säilitab kolm korda rohkem haruldusi ja suuri haruldusi,” tegi seenevana Erast Parmasto järelduse. “Neist seeneliikidest kaks on Punases Raamatus, üks on riikliku kaitse all nagunii ja teised liigid pole kaitse all seetõttu, et on Eestist leitud pärast seda, kui kaitsealuste seeneliikide nimekirja koostasime. Kõik 11 liiki, mis me seekord Saaremaalt leidsime, on enamuses Euroopa riikides hävimisohus liikide nimekirjas.”

Enam kui 12 hektariline seente kaitseala Kaali kraatritest põhja pool, Liiva-Putlas on vääriselupaikade nimistus selle aasta maikuust. Euroopas rohkem selliseid, ainult seente kaitsealasid pole.

Akadeemik Parmasto leidis selle paiga kolm aastat tagasi. “Kui mul on minister Kranichiga tihti mitmetes küsimustes eriarvamusi, siis selle riigimaal asuva huvitava pinnasega ala kaitse alla võtmisega nõustus ta kohe,” rääkis teadlane.

“Ministri ettekirjutuse põhjal on seal igasugune metsa majandamine keelatud, kaasa arvatud lamava puidu koristamine. Sellel maal kasvab 110-aastane mets, küll raieküps, kuid puude keskmine läbimõõt vaid 15 cm, kõrgus 10-12 m. Kõverad, sealt ei saa korralikku küttepuudki,"”arvas Parmasto.

Eesti kõige põhjalikum seenestiku uurimise ala on Ruhnu saarel, kus esimesed uurimused tehti 1934. aastal. “Ma loodan, et jätkame oma Saaremaa seente kaitseala ruutude peal vaatlusi vähemalt järgneva saja aasta jooksul,” lubas akadeemik Parmasto.

Pruun kübarnarmik ja lilla põdramokk pole söögiseened ja nad ei kutsu ka korjama. Seetõttu pole seente kaitseala seenelistele suletud, narmikuid ei korja söögiks isegi mitte võhik. Seenevana Erast Parmasto ütles naljatades Meie Maale, et Saaremaal kasvab haruldast seeneliiki - lillat põdramokka rohkem kui ülejäänud Euroopas kokku.
 
  Veljo Kuivjõgi Meie Maa 28-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3038 Veebimajutus: www.eq.ee