Reede, 2. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kelle võit ja kelle kaotus?  
  Presidendivalimiste esimesed poliitringkondadest lähtunud järelkajad tekitasid mulje, justkui oleks Edgar Savisaar võitnud pika heitluse peaministritooli pärast.

Arnold Rüütel jäi võitu kommenteerides talle omaselt vaoshoituks, võimuliidu esindajad surusid oma suurema või väiksema kaotusekibeduse viisakusväljendite ja ettevaatliku enesekriitika taha. Vaid üks mees, reedel Estonia saalis vastupidiselt prognoosidele ligi poole vähem hääli saanud Peeter Kreitzbergi partei juht Savisaar marssis talle omasel moel lava keskele ning kuulutas osade kadu ja teiste, ennekõike muidugi iseenda, triumfi.

Ühe hetkega pöörati presidendi valimine opositsiooni-koalitsiooni vastasseisuks. Ühtäkki, kas teadlikult või tahtmatult, ununes tõsiasi, et kevadest saadik oli presidendiks pürginud viis-kuus tõsiseltvõetavat ja väärikat kandidaati, kellest osad pealegi täiesti selgelt end oma erakonnast distantseerisid. Algas tõlgendamisvõistlus: kes võitis ja kes kaotas?

Tahtmata tagantjärele tark olla tuleb siiski märkida, et just Mõõdukad koos oma kandidaadi Andres Tarandiga tegid juba kevadest saadik aktiivseid jõupingutusi selle nimel, et Mõõdukad, Isamaaliit ja Reformierakond jõuaksid valimiste eel kokkuleppele tulla välja ühise presidendikandidaadiga. Paraku ei leidnud idee, et valitakse Eesti ja mitte erakonna presidenti, partnerites täielist mõistmist.

Pole mõtet varjata teada-tuntud fakti, et ei Rüütel ega ka Toomas Savi ei kuulunud Mõõdukatest valijameeste esimese kahe eelistuse hulka (nendeks olid kuni eelmise nädala alguseni Tarand ja pärast tema enesetaandust Peeter Tulviste). Sellele vaatamata andis valdav osa Mõõdukaist teises voorus oma hääle Savi toetuseks: täiesti ühemõtteliselt toetati seisukohta, et valimiskogu peab täitma oma kohust ja Eestile presidendi valima. Vastavalt koalitsiooni omavahelisele leppele toetati valimiskogu teises voorus Savi.

Selline valik aga ei tähenda, nagu ei respekteeriks Mõõdukad Rüütlit riigipeana. Meenutan, et just Mõõdukate initsiatiivil allkirjastasid Riigikogus esindatud erakonnad augusti lõpus ühisavalduse, milles kutsuti kõiki üles tunnustama Eesti järgmist presidenti tema erakondlikust kuuluvusest sõltumata.

Valitsusliidule oli presidendi valimine vaieldamatult õppetund. Kas just tragöödia, sõltub sellest, kui kirglikult keegi asjasse suhtub (muide, kirg ja emotsioonid on poliitikas igal juhul halvad abimehed). Välisminister Toomas Hendrik Ilves on valimiste tulemust kommenteerinud ehk kõige täpsemalt: võitsid need, kes suutsid omavahel kokku leppida.

Olen veendunud, et presidendivalimiste kogemus mobiliseerib valitsusliitu muutma oma tööstiili ja parandab koostööd. Kui see nii läheb, siis ei näe ma põhjust, miks 2003. aasta valimiste tulemus peaks erinema 1999. aasta omast.

Halvim, mida koalitsioon nüüd teha võiks, oleks sukelduda vastastikustesse süüdistustesse.

Opositsioonile olid presidendivalimised kindlasti edukad – Rahvaliidu kandidaat ju võitis. Üsna pea saabub aga lubaduste lunastamise aeg. Kampaania käigus lubas Rüütel keskenduda siseriiklike lõhede tasandamisele ning taastada Eesti rahva kõikumalöönud usaldus oma riigi ja selle juhtide vastu. Presidendi seadusejärgsed võimalused selle saavutamiseks on küll piiratud, kuid riigipea moraalne autoriteet peaks selle korvama. Kas Rüütel suudab tõusta Lennart Meri poolt kõrgele asetatud latini, on küsimus nii vastsele presidendile kui ka tema loomisel olevale meeskonnale. Vastuse saame teada hiljemalt paari-kolme aasta pärast.

Savisaare siht, koalitsiooni lõhestamine, jäi presidendivalimistega saavutamata. Tõenäoline oleks see olnud siis, kui Keskerakonna häältega manipuleerides (ja sellest esimesel võimalusel ka teada andes) läinuks Savisaarel korda manööverdada Kadriorgu kas Tulviste või Savi. Kreitzbergi üllatavalt kehv valimistulemus tõestab, et manipuleerimine leidis aset. Slämm jäi aga välja mängimata.

Nüüd on Savisaar hoopis uues situatsioonis: koalitsioon suure tõenäosusega konsolideerub ning leiab enesekriitika ja –analüüsi kaudu uut jõudu valitseda 2003. aastani ning sealt edasigi. Opositsiooniline Rahvaliit on viinud ellu ülieduka presidendivalimiste kampaania. Keskerakonna vastavad ponnistused on aga tervelt kuus viimast aastat reaalse tulemuseta. On äärmiselt küsitav, et Rahvaliit lepiks pärast Rüütli võitu temale loodavas ühisopositsioonis määratud väiksema venna rolliga.

Kokkuvõttes loodan, et kaotajate ja võitjate loetlemise asemel pööravad president, riigikogu ja valitsus juba täna pilgu tulevikku, et lahendada 21. sajandi Eesti ees seisvad ülesanded.
 
  Tõnu Kõiv, Rahvaerakonna Mõõdukad peasekretär Meie Maa 26-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Aira, Aire, Airi 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3073 Veebimajutus: www.eq.ee