Reede, 2. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saarlasi kutsutakse geenivaramule verd loovutama  
  Eestlaste geenipanga loomise pilootprojekti haaratakse Tartu- ja Lääne-Virumaa elanike kõrval saarlased, keda oodatakse kübekest oma verest Geenivaramule loovutama juba alates tuleva aasta algusest.

Sihtasutuse Eesti Geenivaramu teabejuht Kristiina Tõnnisson tõi Saaremaa pilootprojekti hõlmamise põhjusena esmalt välja soovi testida Geenivaramu logistilist süsteemi. “Tahame selgusele jõuda, kuidas tuleme toime infovahetuse, andmete edastamise ja kõige olulisem, vere transportimisega Saaremaa eri paikadest Tartusse,” selgitas Tõnnisson Meie Maale.

Tema sõnul tuleb seda teha läbimõeldult, sest vere võtmise hetkest kuni hoidlasse jõudmiseni võib kuluda vaid kuni 48 tundi. Samuti peaksid pilootprojekti käigus selguma peamised probleemid üle-eestilise verevarumiskampaania käivitumisel.

Kristiina Tõnnissoni kinnitusel on Saaremaa perearstid väljendanud oma positiivset suhtumist Geenivaramu projekti ning soovi selles osaleda. “Kuressaares on hästi töötav ja elanike poolt hinnatud perearstikeskus,” väitis Tõnnisson.

Vähetähtis ei ole tema kinnitusel ka see, et saarlased võiksid saarerahvana olla geneetiliselt huvitav populatsioon uurimiseks.

10 000 geenidoonorit

Kokku soovib Geenivaramu pilootprojekti raames kokku koguda kolmest maakonnast 10 000 inimese vereproovi, kui palju sellest saarlaste kanda jääks, on praegu veel raske ennustada. “See sõltub paljuski motiveeritud geenidoonorite olemasolust ning perearstide ajalistest võimalustest doonoreid piisaval hulgal vastu võtta,” selgitas Geenivaramu teabejuht Tõnnisson. Kokku elab kolmes maakonnas 257 000 inimest.

Tõnnissoni sõnul peaks potentsiaalne doonor arvestama, et verd andes ei tõuse küll mingit otsest tulu, kuid kaudne kasu siiski.

“Geenidoonoriks hakkamine annab inimesele tulevikus võimaluse teada saada oma terviseriske. Geenianalüüs on tänapäeva röntgen, see aitab tulevikus paremini haigusi diagnoosida,” selgitas Tõnnisson.

Tema väitel liigub meditsiini areng kindlalt personaalsete ravimine suunas ning seega tuleks efektiivsema ravi nimel tulevikus geenianalüüs niikuinii teha, siis aga juba patsiendi enda kulul.

“Mida rohkem inimesi geenivaramus osaleb, seda suurema tõenäosusega võib projekt aidata avastada haigusepõhjustajaid ning anda panuse uute efektiivsemate ravimite väljatöötamisel,” tõdes Kristiina Tõnnisson. Ta viitas, et iga geenidoonor saab võimaluse vestelda põhjalikult oma perearstiga, kes talletab saadud info oma andmebaasi. Seega tugineb arst tulevikus patsiendile ravi määrates täpsemale teabele.

Eesti Geenikeskuse nõukogu esimees Jaanus Pikani nentis üle-eelmisel nädalal Tartus toimunud geenitehnoloogia seminaril, et ükski patsient ei saa varamuga liitudes sellest kasu kohe, kuna geenijada täpseteks uuringuteks pole tänapäeval veel oskusi. "Võib kuluda kuni 15 aastat, et saada teavet haigusriskide ennetamise kohta," rääkis ta.

Siiski peavad geenivaramu loojad ja teadlased oluliseks seesuguse baasi loomist juba nüüd: geeniuuringute alusel saavad ravimifirmad töötada välja uusi ravimeid ning eestlased on ühed esimesed, kellele sellest kasu on. "Kui ka meie põlvkond sellest projektist ei võida, siis ehk vähemalt meie lapsed elavad paremat elu," arvas Pikani.

Koostöö perearstidega

Eelmisel nädalal sõlmisid Eesti Perearstide Selts ja SA Eesti Geenivaramu lepingu, millega tugevdavad koostööd Geenivaramu projekti läbiviimisel.

Eesti Geenivaramu tegevjuhi Krista Kruuvi sõnul on koostöö Eestis praktiseerivate perearstidega äärmiselt oluline. Ta kinnitas, et projekti käigus igati arstide nõuandeid ning arvamusi geenidoonoritelt andmete kogumisega seotud töökorralduse osas.

“Tahame luua andmekogumissüsteemi, mis oleks geenidoonorisõbralik ja samas häiriks võimalikult vähe andmekogujatest perearstide tavatööd,” märkis Kruuv.
Korrektse andmekogumise tagamiseks viib Geenivaramu oma kulul läbi perearstide koolituse, samuti maksab Geenivaramu perearstidele tehtud töö eest rahalist hüvitust.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Margus Lember ütles, et Geenivaramu projektis osaledes loodavad tohtrid välja selgitada peamised võimalused perearsti töö kvaliteedi parandamiseks.
 
  Andres Sepp Meie Maa 26-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Aira, Aire, Airi 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3043 Veebimajutus: www.eq.ee