Teisipäev, 29. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Looduskaitsjad loovad hiiglaslikku kaitseala  
  Looduskaitsjad loovad Euroopa Liitu astumiseks hiiglaslikku kaitsealade võrgustikku, mille tagajärel tekib Eestisse veel tuhandeid hektareid maid ja metsi, kus inimtegevus on piiratud.
Haruldaste linnuliikide ja rannaniitude poolest kuulsas Matsalu looduskaitsela keskuses on EL-i programmi Natua 2000 jaoks juba kaardile joonistatud kaitseala need piirid, mis jäävad Lääne-ja Raplamaale.

Lisaks juba olemasolevale Matsalu looduskaitsealale on uue kaitseala kaardile kantud näiteks ka Osmussaare, Vormsi ning Muhu saar. See tähendab seda, et tulevikus ei tohi seal inimene teha midagi sellist, mis muudaks ala looduslikku väärtust.

Natura 2000 Lääne-ja Raplamaa pilootprojekti juht Alex Lotman rõhutas, et tegemist pole veel lõpliku variandiga ning paljud praegu kaitseala sisse joonistatud alad võidakse sealt ka välja jätta.

“Aga inimese ellujäämise seisukohalt oleks nende alade kaitsmine väga vajalik,” märkis Lotman. “Ma pole küll Euroopa Liidu pooldaja, kuid selle projekti nimel teeksin kasvõi vanakuradi vanaemaga kaupa.”

Saaremaal tehtud suurim eeltöö
Natura Lääne- ja Raplamaa pilootprojekti kõrval toimub võimalike kaitsealade väljavalimine kohalike keskkonnateenistuste koordineerimisel terves Eestis.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingeli sõnul ollakse kõige kaugemale jõudnud Saaremaal: praeguseks on kaardistatud 57 ala Saare maakonnas, mis võiksid Natura võrgustikku kuuluda. Olemasolevale lisanduvad peagi veel metsakaitsealad ja niidualad, kuid needki võidakse üheks liita. Lõplik selgus peaks saabuma järgmise aasta lõpuks.

Saaremaa keskkonnateenistuse loodusakaitsespetsialist Mari Koppel märkis, et suur osa tulevastest aladest jääb maismaa piiridest välja ning veel on raske prognoosida, kui palju Saaremaa maismaast lõpuks Natura võrgustikku jääb
“Seni on tehtud ju alles eelvalik ja palju neist sõelale jääb, selgub tuleva aasta suvel, kui tehakse inventuur,” selgitas Koppel. Enim on võrgustikku sobivaid piirkondi välja pakutud Saaremaa lõuna- ja läänerannikul, kus asuvad ulatuslikud linnualad.

Ka keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Merit Otsus ei osanud hinnata Saaremaad hõlmava hakkava võrgustiku suurust, kuid tema sõnul on selge, et saartel ning Lääne-Eestis on kõige rohkem potentsiaalseid Natura-alasid.

Natura pole suletud ala

Natura pilootprojekti koordinaator Lotman pakkus, et kokku võiks Eesti alast võrgustikuga katta koguni kolmandiku. Ta lisas, et muu Euroopaga võrreldes on Eestis kaitsmist väärivat loodust võrreldamatult rohkem ning seepärast ka nii suur terrioorium.

Lotman rõhutas, et mingi piirkonna Natura võrgustikku lisamine ei tähenda sugugi seda nagu seal oleks kogu majandustegevus keelatud ning inimesed pekstakse loodusest välja.

Keelatud on ainult tegevused, mis võiksid kahjustada elupaiku ja liike, mille kaitseks ala loodi. Näiteks ei tohi kaitsalusest rabast turvast lõigata, samuti pole mõeldav kaitse alla võetud maa massiline täisehitamine.

Kõige raskem saab looduskaitsjate hinnangul olema metsaga kaetud alade väljakauplemine maaomanikelt, kes jääksid metsa ülestöötamisest saadavast tulust ilma.

Ühe variandina on välja pakutud maade väljaostmist või siis asendusmaa pakkumist. Samas kui näiteks Soomes on aastaid eraldatud riigieelarvest kümneid miljoneid marku eraomanikelt maa Natura võrgustikku ostmiseks, siis Eesti riigil ametnike sõnul sellist raha leida ja välja käia ilmselt ei õnnestuks.

Tänavu on riigieelarvest Natura 2000 kulude katmiseks eraldatud 5,2 miljonit krooni, sellest suurim osa, 1,4 miljonit krooni kulus Natura alade nimekirja ettevalmistamiseks ja inventuuride tegemiseks. Sama suurt summat on oodata ka järgmise aasta eelarvest. Natura alad peavad kaardil olema juba järgmise aasta lõpuks, liikide ja elupaikade kaitse tegelik korraldus käivitub alles 2007. aastaks.

KAITSEALAD EESTIS

* Eestis on praegu 318 kaitseala - 4 rahvusparki ja 4 loodusparki, 58 looduskaitseala ja 252 maastikukaitseala

* Kaitsealade territoorium hõlmab ligikaudu 12 protsenti riigi maismaapindalast.

* Rangemini kaitstavaks (loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid) oli vormistatud ligikaudu 2 protsenti maismaast.
 
  Marko Püüa, Andres Sepp Meie Maa 26-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Edgar, Egert 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3496 Veebimajutus: www.eq.ee