Reede, 2. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Skeptikule  
  Ajaleht Meie Maa tundis möödunud nädalal oma repliigis (Mehis Tulk, “Inseneride valitsus”, MM 21. septembril) muret, miks ehitatakse Kuressaares mitmemiljonilist raamatukogu ja kas suudetakse tagada uuele rajatisele sisu.

Ei hakkaks siin selgitama, milline tähendus on raamatukogudel olnud inimkonna vaimse kultuuri ajaloos 5000 aasta vältel. Kui lubate poetiseerida, siis raamatukogu püstitades lauldakse tegelikult hümni tarkusele ja haridusele. On imelik, et Kuressaares kellelgi üldse tekib kahtlusi kaasaegse raamatukogu mõttekuses.

Linnadele kogu maailmas esitatakse erinevad väljakutseid. Üks dilemma on siiski ühine: kui palju investeerida hetkeprobleemide lahendamisse ja kui palju teha tulevikku suunatud investeeringuid. See linn, kes ehitab oma rahvale raamatukogu, on õnnelikus seisus. Kuressaare kaasa arvatud.

Kaasaegne raamatukogu- ja infokeskus on vajalik praegu, samas rajatakse selle valmimisega nii materiaalne kui vaimne sild tulevikku oma laste, noorte ja täiskasvanute jaoks.

Neid inimesi, kes Kuressaares raamatukogu teenuseid kasutavad, on väga palju – 7000. Ja nad kõik, pluss raamatukogu töötajad väärivad paremaid tingimusi kui kaks ajast ja arust maja Tolli tänaval suudavad pakkuda. Kas võib tänapäeval veel ette kujutada, et Lasteraamatukogu on 18. sajandi hoones, kus sanitaartingimused on sama aja tasemel. Lugemissaal on ju kitsas, minge vaadake.

Kogu vabariigis on viimaste aastate jooksul ehitatud ja renoveeritud kümneid raamatukogusid. Nii näeb ette riiklik arengukava. Tänapäeva raamatukogu ei ole pelgalt raamatute laenutamise paik, vaid lisaks raamatutele on see infotehnoloogia viimast sõna pakkuv keskus kogu maailmaga suhtlemiseks. Ka uues raamatukogus on mõeldud infotehnoloogia kaasamisele, sinna on kavandatud mugavad lugemissaalid lastele, suurtele, muusikasõpradele, arvutikasutajatele.

Kui Rakveres paar aastat tagasi valmis uus raamatukogu, kasvas külastajate arv tohutult, just laste, maainimeste ja vanemaealiste arvel. Kasvas nii palju, et esialgu suurena tundunud raamatukogu hakkas kohe mõtlema juurdeehituste peale.

Kellel võiks küll midagi olla selle vastu, et linnas ringi tuuseldavad noored raamatukokku maha potsatavad ja oma vaimu harivad, või linna sõitnud maainimene bussijaamas istumise asemel kesklinna raamatukogus lehti loeb või internetis surfab.

Muretseda selle hoone täituvuse ja sisu eest ei tasu ka sellepärast, et raamatukogu hõlmab kogu hoonest 2 /3.

Peab rõhutama ka seda, et tegemist ei ole ainult linna asutusega. Raamatukogu, mida finantseerivad linn ja riik koos, on maakondlik raamatukogu nagu nimigi ütleb – Saare Maakonna Keskraamatukogu.

Ka muule kultuuritegevusele jääb selles majas ruumi. Lükandseintega mitmefunktsioonilises saalis saavad tegutseda rahvakunsti kollektiivid, mittetulundusühingud, seltsid ja seltsingud. See osa kultuuritegevusest on ehitamise ajaks linna peale teistesse ruumidesse ära paigutatud.

Kui maja valmis, asub Kultuurikeskus uuendatud majja tagasi. Saal on projekteeritud ka kontsertide ja konverentside korraldamiseks sobivaks. Ja küll see ”hing” majja tuleb.

Väide, et omavalitsuse juhid
ühiskondlikke hooneid ehitades endale monumente püstitavad, on klišee. On asjade loomulik käik, et linnas, kus suuri ühiskondlikke hooneid rajati viimati nõukogude ajal, hakkab elu edenedes uusi hooneid kerkima. Ei saa ära unustada, et kõigi nende objektide rajamisele eelnesid ühiskondlikud kokkulepped, mida kinnitavad arengukavad ja demokraatlikult valitud volikogude otsused.

Püüdes mõista repliigi autori muretsemist ja skeptitsismi, peab tõdema, et nii kultuuri-
(Kuressaare Linnateater) kui infrastruktuuriprojektid (Kuressaare Jahisadam) ei saa täistuure sisse paari aastaga. Seda teavad kõik, kes vähegi elus on midagi ette võtnud. Komeedina lendavad taevasse vaid erandid. Ja ka vaid siis, kui korraga on olemas nii vajalik inimkapital, raha ja turg.
 
  Urve Tiidus, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Meie Maa 26-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Aira, Aire, Airi 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3015 Veebimajutus: www.eq.ee