Neljapäev, 1. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saarlane istub presidenditoolile (8)  
 
   
Arnold Rüütel tahab presidendina rahvast võimule lähendada.
Saaremaalt pärit Arnold Rüütel valiti eile Riigikogu liikmetest ning omavalitsuste esindajatest koosneva valimiskogu poolt Eesti uueks presidendiks.

Valimistest võttis osa 366 valijameest, neist 100 Riigikogu liiget ja 266 omavalitsusesindajat. Rüütli (73) poolt hääletas 186 valijameest. Toomas Savile andis hääle 155 valijameest.

Valimiskogus Rüütli kõrval istunud Salme valla valijamees Prits Liblik oli esimene, kes uuele presidendile õnnitluseks käe pihku surus.

“Ta oli täiesti vaoshoitud, Rüütel ikka edasi nagu ta on,” kirjeldas Liblik esimesi võiduhetki. “Kõne oli tal valmis, väga ilus kõne. Saal elas maru hästi kaasa. Mitte ainult need, kes Rüütli poolt hääletasid,” kinnitas Liblik.

Valimistelt otse teatrisse

Teistel Saaremaa valijameestel Rüütlit ühiselt õnnitleda ei õnnestunud, kuna pealinna press võttis presidendi kohe rõngasse. Valimiskogust kiirustas Rüütel aga teatrisse.

“Esimeses voorus valijameeste kogu võttis rajalt maha mõistuse, teises voorus valiti see, keda rahvas tahab,” ütles Kaarma valijamees Urmas Lehtsalu, kelle sõnul oli Estonias valimiste lõppedes nii rõõmsaid kui ka tõsiselt pettunud valijamehi.

Libliku kui Lehtsalu kinnitusel ei olnud ka esimese hääletusvooru järgse vaheaja lõpuks selge, mis edasi saab.

Saaremaalt valitud riigikogulane Vambo Kaal käis vaheajal saarlastest valijamehi agiteerimas hääletuskasti valget lehte laskma, et valimiskogu lõhki ajada.

“Keskerakonna esimees Edgar Savisaar oli samas ääretult enesekindel ja lausa praalis, et teises voorus valitakse president ära,” vahendas Meie Maale valimisi jälginud Hiiu Lehe peatoimetaja Urmas Lauri. Ta nentis, et Arnold Rüütel oli hommikul üks esimesi, kes Estoniasse kohale tuli. “Patsutas poolteist tundi vanamehi, päris kuidas elu on ja kuidas sead kasvad, sealt tuli kindlasti hääli juurde,” rääkis Lauri.

Koduküla elas Rüütlile kaasa

Rüütli valimisheitlusele elas kaasa ka tema Saaremaal Laimjala vallas asuva sünnikodu, Pahavalla küla rahvas.

“Ma kartsin, et ta kaotab ühe-kahe häälega,” tunnistas Rüütli naabrimees Heino Vaga. “Kui siis 184 täis tuli hakkas saalis nii kõva aplaus, et ei saanudki aru, kui palju talle lõpuks hääli tuli,” rääkis 71-aastane vanahärra.

Vaga sõnul paneb tema, nii nagu paljud teised külainimesed uuele presidendile suuri lootusi. “Ehk suudab ta aidata parandada nii põllumeeste kui kogu maarahva elujärge,” sõnas Vaga.

Pahavalla küla rahvas omakandimehe presidendikssaamist ühiselt eile õhtul tähistama ei hakanud. Õnnitlused ja lilled annab vallarahvas Rüütlile üle tuleva nädala lõpus tähistataval Laimjala valla kümnendal aastapäeval, kuhu vastne president on juba varem lubanud osalema tulla.

Moodustab meeskonna teadlastest

Vähemalt neli aastat presidenditoolil istuv Rüütel lubas kutsuda oma tulevasse kantseleisse tööle ja nõustajaiks teadlasi, kellega ta on aastaid koos töötanud.

"Ma tean hästi ligi 40 teadlast, sealt püüan ma formeerida osa oma meeskonnast," rääkis Rüütel TV3-le.

Ta lisas, et praeguse presidendi Lennart Meri meeskonnas on palju professionaalseid inimesi, kellele ta teeb ettepaneku jätkata koostööd uue riigipeaga.

MIDA ARVATI RÜÜTLI VÕIDUST

Reformierakond: oleme pettunud

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Meelis Atoneni sõnul on nad pettunud. "Hääletustulemustest on näha, et osa mängisid ikkagi valeturakat," ütles Atonen Äripäevale. "Tõenäoliselt mängisid kaasa ka mõned koalitsioonipartnerid."

Reformierakonna esimehe, rahandusminister Siim Kallase sõnul on parem, et presidendiks sai Rüütel, kui et president oleks valimata jäänud. "Rüütel on väga kena inimene," ütles Kallas BNS-ile.

Isamaaliit: Rüütli võit üllatas

Isamaaliidu aseesimees Mart Nutt tunnistas, et Rüütli valimine oli valitsusliidu erakondade jaoks üllatuseks. "Tuli valida ikkagi eilse ja homse päeva vahel ja see, et valik tehti eilse päeva kasuks, ei tähenda veel tagasipööret, kuna Eesti on parlamentaarne riik," nentis Nutt.

Nuti sõnul ei pea ta Rüütli valimist presidendiks tragöödiaks ning leiab, et see ei kahjusta otseselt Eesti rahvusvahelist mainet. "Presidendi roll on Eestis vastavalt põhiseadusele tagasihoidlik," ütles ta.

Mõõdukad: Rüütel mainet ei kahjusta

Erakonna Mõõdukad esimehe, välisministri Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei usu ta, et kommunistliku taustaga Arnold Rüütli valimine Eesti presidendiks võiks kahjustada riigi mainet. "Ma ei usu, et Eesti maine võiks kalduda selles suunas nagu ülejäänud Ida-Euroopa riikidel, kes on pärast iseseisvuse saavutamist kaldunud kommunismi poole. Euroopa Liit mõistab, et Eestis on põhiseaduse kohaselt võim parlamendi käes ja presidendil on vaid esindusfunktsioonid," ütles Ilves.

Tulviste: Rüütel on presidendina välispoliitiliselt halb

Isamaaliidu presidendikandidaadi Peeter Tulviste sõnul on Rüütli saamine presidendiks välispoliitiline tagasilöök, kuid sisepoliitiliselt suudab ta palju ära teha.

“Olen veendunud, et Rüütel suudab Eesti-siseselt tädi Maalile senisest palju paremini põhjendada, miks on ühinemine Euroopa Liiduga hea,” ütles Tulviste BNS-ile.

Tulviste usub, et Arnold Rüütel toetab Eesti senist poliitilist joont ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga. "Kuna president ei teosta Eestis iseseisvat välispoliitilist joont, vaid juhindub parlamendi otsustest, siis olen kindel, et Eesti välispoliitikas ei muutu midagi," ütles Tulviste.

Savi usub Rüütli võimekusse

Riigikogu spiiker Toomas Savi on veendunud, et Rüütel suudab riiki edukalt esindada Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemisele eelnevatel aastatel. "Ma õnnitlen Arnold Rüütlit Eesti Vabariigi presidendiks valimise puhul," ütles Savi.

Meri õnnitles Rüütlit

Lennart Meri helistas vastvalitud Eesti uuele presidendile Arnold Rüütlile ja õnnitles teda valimisvõidu puhul. Enne presidendivalimisi vihjas Meri korduvalt avalikes avaldustes, et Eesti uus president ei tohiks olla kommunistliku minevikuga.

Kas eile toimus “loll kommunistlik tagasipööre”?

Eesti on üks vähestest postsotsialistlikest riikidest, kelle senine riigipea pole olnud kommunistliku partei liige. Kas kuulumine kommunistlikusse parteisse on Eesti presidendi puhul taunitav või mitte? Mida tähendaks endise tippkommunisti Arnold Rüütli võit presidendivalimistel?

Iivi Masso: Endise tippkommunisti võit läkitaks maailmale selge sõnumi sellest, millest kodumaal on juba palju räägitud – et maal valitseb teatud väärtuste kriis, ja et ühesuunaline hüperparempoolne areng on hakanud tekitama vastureaktsiooni. Komparteis kunagise tegutsemise taunitavus iseenesest on aga laiem küsimus. Kui kompartei taust on tänaste poliitikute juures taunitav, siis peaks see puudutama parempoolseid ministreid sama palju kui Rahvaliidu presidendikandidaati.

Mati Unt: Rüütel pole sugugi paha inimene, aga endine kommunist siiski ei sobiks Eesti presidendiks.

Hans H. Luik: Mida kaugemale jääb külm sõda, seda ebaolulisem on NLKP-ga seotud minevik. Iseasi, kui Rüütli minevik sisaldaks moslemi usutunnistuse vastuvõtmist. Kellelgi ei tule pähe taunida Toomas Savi selle eest, et ta kommunistlikus parteis figureeris. Häiriv on see enesekindlusetus, millega Savi oma mineviku küsitavusi käsitleb. Kõik võisid näha, et Lennart Meri poolt omal ajal VEKSA-le kirjutatud suhteliselt nurjatud ettekanded ei teinud temast halba presidenti. Mineviku patud ja patukesed on igavad, kuna vene ajal oli valikuid vähe. Tuleviku olukorrad on mitmekesised. Loeb poliitiku vaimunõtkus nendes olukordades. Ettevaatlikkus pole vajalike isikuomaduste nimekirja tipus.

Andrei Hvostov: Maailm tunneb üha vähem huvi küsimuse vastu, kas keegi kuulus enne suurt pööret kommunistlikusse parteisse või ei kuulunud. Praegu on oluline näidata paindlikkust ja õppimisvõimet. Kui inimene on olnud kunagi kommunist ja nüüd on ta kodanlike väärtuste esindaja, siis mõnede jaoks on see selgrootus, teiste arvates näitab aga võimet ümber orienteeruda. Neid “teisi” on minu hinnangul rohkem ja nad on ühiskonnas mõjukamad.

EPL Online, 21. septembril
 
  Mehis Tulk Meie Maa 22-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Oskar, Osmar, Oss 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2764 Veebimajutus: www.eq.ee