 |
Pühapäev, 1. oktoober | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Soome karmistab farmide keskkonnanõudeid | ||||||||
Laupäevane Helsingin Sanomat teatab, et Soomes muutuvad keskkonnakaitse nõuded sigalatele ja lautadele Euroopa Liidu normidest lähtuvalt karmimaks. Suursigala võib ehitada elamutest 500, suurlauda aga 400 meetri kaugusele. Väiksemad sigalad ja laudad võivad olla elamuist 100 meetri kaugusel. Nõuded karmistatakse eelkõige selle tõttu, et elurajoonides oleks õhk puhtam, teatas ajaleht. Euroopaga sammu pidades Lisaks kaugusepiirangutega elurajoonidest nõuavad uued normid, et sigalate ja lautade ehitamisel tuleb rakendada parimat sõnnikukäitlemistehnoloogiat ja kasutada õhupuhasteid. Ka see põhimõte tuleb Euroopa Liidust. „Soome on niivõrd hõredaltasustatud, et sigalate vähim lubatud kaugus oleks võinud meil olla suurem, kuid me sooovisime, et kõikjal Euroopa Liidus oleksid ühesugused nõuded,“ ütles Soome keskkonnaministeeriumi keskkonnanõunik Heikki Latostenmaa Helsingin Sanomaile. Lõhna on ajalehe hinnangul võimatu arvudega piiritleda. Selle mõju saab mõõta vaid ninaga. „Soome uutes nõuetes on arvestatud Hollandis ja Belgias tehtud uurimistulemiste ja selgitustega. Tihedaltasustatud Kesk–Euroopas on sigalate hais suurem probleem kui Soomes,“ rääkis teadur Måna Arnold. Ka Soomes on kavas lõhnauuringuid korraldada. „Sigala lehas on sadakond eri riskiühendit, mis tekitavad tugevat lõhna isegi väikese koguse puhul,“ selgitas Arnold. Soome põllumajandustootjate sõnul on kuuluvad maapiirkonnad ja laudalõhn kokku. Me ei saa nõuda, et sigalaid vaid pärapõrgusse rajataks, nentis nõunik Latostenmaa. Uurimistulemised kinnitavad, et umbes 30 protsenti teravalõhnalistest, ammoniaagi järele lehkavaist, riskiühendeist paisatakse õhku sigalaist. 30 protsenti sellest eraldub sõnnikuhpoidlais ja ülejäänud siis, kui sõnnikut põllule laotatakse. Nüüdisaegne sõnnikukäitlemistehnoloogia võimaldab lehka enne sõnnikulaotust oluliselt vähendada. Puhas õhk maksab palju Talupidaja Hannu Koivisto sigalas Kurikkas katsetatakse uusimaid söefiltritega puhastusseadmeid, mille abil saadakse üle 85 protsendi sigala hajust kahjutustada. Helsingin Sanomate hinnangul kasutatakse samasuguse puhastustoimega filtreid näiteks haiglates. 60 000 marka (umbes 160 000 Eesti krooni) maksev seade suriseb rahumeeli sigala veeres. Sigalas on 300 emist ja arvukalt põrsaid, kes kosuvad kolme kuuga sajakilosteks lihasigadeks. Kahenädalase katsetamise järel pole sigala ümbruses lehka tunda. Püsiv lehk on kadunud, nentis ajaleht ja lisas, et selline seade parandab maapiirkonna mainet. „Minu poolelt vaadatuna on tähtsaim, et puhastusseade parandab töötingimusi ja ka sigadel on parem,“ ütles Hannu Koivisto. Soomes on praegu 79 000 talu, aastaks 2020 arvatakse neid säilivat 50 000. |
||||||||
|
||||||||
| Urmas Lauri Hiiu Leht 20-09-2001 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3769 | Veebimajutus: www.eq.ee | |