Reede, 12. august Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Soome karmistab farmide keskkonnanõudeid  
 
   
Koivisto sigala olud meeldivad nii loomadele kui ka seafarmer Hannu Koivistole. MIKKO LEHTIMÄKI /HELSINGIN SANOMAT

Laupäevane Helsingin Sanomat teatab, et Soomes muutuvad keskkonnakaitse nõuded sigalatele ja lautadele Euroopa Liidu normidest lähtuvalt karmimaks.

Suursigala võib ehitada elamutest 500, suurlauda aga 400 meetri kaugusele. Väiksemad sigalad ja laudad võivad olla elamuist 100 meetri kaugusel.

Nõuded karmistatakse eelkõige selle tõttu, et elurajoonides oleks õhk puhtam, teatas ajaleht.

Euroopaga sammu pidades

Lisaks kaugusepiirangutega elurajoonidest nõuavad uued normid, et sigalate ja lautade ehitamisel tuleb rakendada parimat sõnnikukäitlemistehnoloogiat ja kasutada õhupuhasteid. Ka see põhimõte tuleb Euroopa Liidust.

„Soome on niivõrd hõredaltasustatud, et sigalate vähim lubatud kaugus oleks võinud meil olla suurem, kuid me sooovisime, et kõikjal Euroopa Liidus oleksid ühesugused nõuded,“ ütles Soome keskkonnaministeeriumi keskkonnanõunik Heikki Latostenmaa Helsingin Sanomaile.

Lõhna on ajalehe hinnangul võimatu arvudega piiritleda. Selle mõju saab mõõta vaid ninaga. „Soome uutes nõuetes on arvestatud Hollandis ja Belgias tehtud uurimistulemiste ja selgitustega. Tihedaltasustatud Kesk–Euroopas on sigalate hais suurem probleem kui Soomes,“ rääkis teadur Måna Arnold. Ka Soomes on kavas lõhnauuringuid korraldada. „Sigala lehas on sadakond eri riskiühendit, mis tekitavad tugevat lõhna isegi väikese koguse puhul,“ selgitas Arnold.

Soome põllumajandustootjate sõnul on kuuluvad maapiirkonnad ja laudalõhn kokku. Me ei saa nõuda, et sigalaid vaid pärapõrgusse rajataks, nentis nõunik Latostenmaa.

Uurimistulemised kinnitavad, et umbes 30 protsenti teravalõhnalistest, ammoniaagi järele lehkavaist, riskiühendeist paisatakse õhku sigalaist. 30 protsenti sellest eraldub sõnnikuhpoidlais ja ülejäänud siis, kui sõnnikut põllule laotatakse.

Nüüdisaegne sõnnikukäitlemistehnoloogia võimaldab lehka enne sõnnikulaotust oluliselt vähendada.

Puhas õhk maksab palju

Talupidaja Hannu Koivisto sigalas Kurikkas katsetatakse uusimaid söefiltritega puhastusseadmeid, mille abil saadakse üle 85 protsendi sigala hajust kahjutustada. Helsingin Sanomate hinnangul kasutatakse samasuguse puhastustoimega filtreid näiteks haiglates.

60 000 marka (umbes 160 000 Eesti krooni) maksev seade suriseb rahumeeli sigala veeres.

Sigalas on 300 emist ja arvukalt põrsaid, kes kosuvad kolme kuuga sajakilosteks lihasigadeks. Kahenädalase katsetamise järel pole sigala ümbruses lehka tunda.

Püsiv lehk on kadunud, nentis ajaleht ja lisas, et selline seade parandab maapiirkonna mainet.

„Minu poolelt vaadatuna on tähtsaim, et puhastusseade parandab töötingimusi ja ka sigadel on parem,“ ütles Hannu Koivisto.

Soomes on praegu 79 000 talu, aastaks 2020 arvatakse neid säilivat 50 000.

 
  Urmas Lauri Hiiu Leht 20-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Klaara, Klaarika 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3188 Veebimajutus: www.eq.ee