|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Rahandusministri ja Kuressaare linnapea kirjavahetus jahisadama abilinnapea Mustisele rendile andmise asjus
(8)
|
|
|
|
Rahandusministri kiri Kuressaare linnapeale 9. augustil 2001
Kuressaare jahisadama haldamine
Lugupeetud härra Tamkivi.
EL Phare CBC programmi vahendite kasutamisega seonduvalt paluksime täpsustavat informatsiooni ja juhime teatavat tähelepanu seoses Kuressaare jahisadama projektiga.
Oleme huvitatud teada saama, milline on 1999. a suvel valminud sadama laevatee süvendamise hetkeseis ja millal ning millises ulatuses on võimalik seda kasutada jahisadamana?
Juhime tähelepanu sellele, et Phare piireületava koostöö programmist anti Kuressaarele toetust sellise jahisadama arendamiseks, mis oleks avatud kõigile nii kasutamiseks kui puhkamiseks. Nädalavahetustel sadama territooriumile jalutama minekuks piletiraha küsimine praegusel kujul on lubamatu. Sadama rendilepingu tingimustega ei oleks tohtinud kaasneda linnaelanikelt õiguse äravõtmist siseneda sadama territooriumile tasuta. Sellisel moel rendile andmine on vastuolus Phare abi kasutamise heade tavadega.
Teiseks juhime ka tähelepanu sellele, et AS Kuressaare Jahisadam ei korraldanud avalikku konkurssi operaatori leidmiseks ning sadama tervikvara anti rendile suhteliselt madala hinnaga (vaid 7000 krooni eest kuus) teie alluvuses töötava abilinnapeaga seotud firmale. Sellist protsessi ei saa pidada läbipaistvaks ja avalikuks.
Kuressaare jahisadama valmimine ja projekti suhteliselt edukas elluviimine annab märku teie piirkonna, ja Eesti tervikuna, valmidusest Euroopa Liidu vahendeid eesmärgipäraselt kasutada.
Samas tuleb märkida, et hilisem abitaotlemine ning -saamine sõltuvad sellest, kuidas me tagame juba lõpetatud projektide edasise arengu ja jätkusuutlikkuse kooskõlas heade tavadega. Palume olukorda kriitiliselt hinnata ning leida võimalus ülaltoodud probleemide lahendamiseks.
Lugupidamisega
SIIM KALLAS,
minister,
AARE JÄRVAN,
kantsler
Kuressaare linnapea vastus rahandusministrile 21. augustil 2001
Hr Siim Kallas
Rahandusminister
Koopia: Hr Aare Järvan
Kantsler
Kuressaare jahisadama haldamine
PHARE CBC Programmist 1995. aastal 900 000 euro ulatuses rahastatud Kuressaare jahisadama tasuvusuuringute teostamine, projekteerimine ja ehitamine toimusid 25.08.1997. a kuni 02.08.1999. a. Vastavalt 12.12. 1996. aastal PHARE CBC PIU poolt heakskiidetud “Terms of Reference”-le finantseeriti jahisadama tasuvusuuringuid, sadama akvatooriumi ja sadama territooriumil paiknevate rajatiste ning hoonete projekteerimine ja ehitamine PHARE CBC Programmist.
Jahisadama akvatooriumi süvendamise finantseerisid Soome ja Eesti Keskkonnaministeeriumid ning Saarte Programm (390 000 EUR). Väljaspool jahisadama territooriumi vajalike kommunikatsioonide ehitamiseks ja ühendamiseks ning jahisadama piirkonna puhkeala korrastamiseks on Kuressaare Linnavalitsus investeerinud omavahenditest üle 255 tuhande euro.
1997. a AS MERIN poolt teostatud uuringute alusel ja Euroopa Komisjoni poolt Kuressaare Jahisadama projekteerimiseks ja ehitamiseks valitud COWI inseneri ja planeerimise konsultatsioonifirma soovitusel valiti ja projekteeriti Kuressaare jahisadama faarvaater kõige optimaalsemate näitajate alusel (suund 1,00-181,00 (sirge), pikkus 2 960 m, laius 50 m, sügavus 3,0 m).
Kuressaare jahisadama faarvaatri süvendustööde rahvusvahelise konkursi võitnud AS MatCom poolt teostatud süvendustööde esimese etapi (05.05.1999.a - 30.07.2000.a) tulemusena on faarvaater rajatud vastavalt AS MERIN projektile ühe sirgena (suund 1,00-181,00), laius 24 m, sügavus 2,1 m (faarvaatri algus 58014,669’N, 22028,246’E; faarvaatri lõpp 58013,054’N, 22028,174’E; vastuvõtupoi 58012,931’N, 22028,153’E).
Kuressaare Linnavalitsuse ja AS Pärnu Sadam vahel 12.05.1998. a sõlmitud Kuressaare jahisadama arendamise koostöölepingu alusel korraldas ja finantseeris 05.05.1999. a kuni 30.07.2000. a jahisadama faarvaatri esimese etapi süvendustööd AS Pärnu Sadam. Faarvaatri esimese etapi süvendustööde maksumus 7,3 miljonit krooni.
Kuressaare jahisadama faarvaatri kasutamist laevateena alustasid koheselt peale 1999. a süvendustööde katkestamist ja 2000. a juuli lõpust, peale süvendustööde esimese etapi lõpetamist, MTÜ Tori Kalastajate Ühing kalurid (üle 40 harrastus- ja kutselise kaluri). Kogu kevad-suvise ja sügisese perioodi kasutavad pidevalt Kuressaare jahisadama rajatisi, akvatooriumi ja faarvaatrit noored purjetajad (ligi 50 noort purjetajat) ja nende treenerid praktilise väljaõppe korraldamisel.
Kuressaare jahisadamat on tema soodsa ja atraktiivse asukoha tõttu kasutanud nii 2000. a kui ka 2001. a eesti ja soome merekaatrite omanikud ja kuni 30 avamere jahti nii Eestist kui Soomest.
Avamere jahtide kaptenite ja Veeteede Ameti spetsialistide arvamuste kohaselt on Kuressaare jahisadam väga soodsa, atraktiivse ja perspektiivse asukohaga, kuid sadamasse sissesõit on mõnevõrra ebamugav, kuna faarvaater on purjejahtide jaoks praeguses olukorras suhteliselt kitsas (ca 24 m).
Kui faarvaater oleks projektijärgse laiusega (50 m), siis muutuks Kuressaare jahisadam oma asukoha ja atraktiivsuse tõttu nii Eesti kui välismaiste purjejahtide poolt väga külastatavaks jahisadamaks.
Kuressaare jahisadama laiendamiseks ja süvendamiseks AS MERIN poolt koostatud projektijärgsete mõõdeteni on vaja investeerida süvendustöödesse täiendavalt kuni 10 miljonit krooni, mille leidmine on üks Kuressaare Linnavalitsuse hetke ülesannetest.
Lugupidamisega
JAANUS TAMKIVI,
linnapea
|
|
|
 |
|
|
Rahandusministeerium ja linnavalitsus Meie Maa 19-09-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|