Neljapäev, 1. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Elu Hiiumaal 70 aastat tagasi  
  Meresõit kasvatab kangeid mehi

Jälle teeb pakasetaat kõvemat külma ja tõmbab merele valge kaane. /…/ Algab talvine teenistus - ülemere sõidud hobustel. Hall, udune hommik. Kogunevad ülesõitjad, rahva keeles “passaseerid”. Sõidutajad hobusemehed kõnelevad rahulikult isekeskis pragulisest mereteest. Siiski asutakse kaunis rõõmsalt teele, lootes kolme tunni pärast mandril olla.

Sõit algab. Silmapiir on hele, avar. Merel hea teega ei lasta hobustel pea kunagi käia. Hiigla kasukas üleskeeratud kraega varjab sõitjat tuule ja külma eest.

Kaugemal lahel ilm äkki nagu muutuks pimedamaks. Tõuseb vinge tuul. Järsku paar valju hüüdu voori algusest; hobused peatatakse nõksult, mehed tõttavad voori etteotsa, kandes käes pootshaaki, köit ja kirveid, mõõdetakse jää paksust. Peetakse nõu – kostub vaid kõrvu üksik “korrat”. Aetakse voor laiali, nii et igal hobusel jääb 10-20 meetrit vahemaad, püütakse kihutades pääseda iga hobusega isesuunas üle nõrga jää.

Seisukord läheb tõsisemaks. Rahustatakse reisijaid: “Äi pole häda kedagi”, kuid siiski võetakse juba ettevaatuse abinõud tarvitusele. Reisijail kästakse jalad tekist vallandada ja kallimaid pakke käes hoida. Et igal silmapilgul oleks võimalus reelt jääle hüpata. Hobustel seotakse köied ümber keha. Kirved ja latid käes, lähevad mehed ees – nüüd juba ülimurelikkude nägudega. Kõlab käsk: “Regedelt maha! Laiali minna – jätke suured vahed!”

Järsku vali hädahüüd. Kellegi hobune on vajunud, kuulda vaid looma metsikut rabelemist jää all. Kiiresti lüüakse rihmad kirvega läbi, kuid hobuse pea on jää ääre all. Kõik püüded teda köiega jääle tõmmata ebaõnnestuvad. Keegi viskab kasuka seljast, hüppab üle pea merre. Laskudes hobuse pea juure – juhib pea vabasse vette, kust loom siis ühisel jõul kiiresti peale tõmmatakse. On raske mehelgi jääle pääseda, kuna hobune vehkleb metsikult enda ümber – on hea kui ta enne väljatõmbamist kabjaga oma päästjale nii kõvasti pähe ei löö, et see vaob – siis peavad juba teised päästma.Tuleb ette, et ühe sõidu ajal paljud hobused vajuvad. Lõpuks on kõik inimesed kõleda tuule ja külma käes. Kuid hobused upuvad harva. Nad päästetakse – mõnikord inimese elu hinnaga. /…/

Kuid ega saaremehed hakka kiitlema, mitu inimest, mitu hobust nad on kindlast surmast päästnud. See poleks kangele mehele vääriline. Vist neile talviseile kardetavaile meresõitudele, tormistele öödele meretuisus – ise vajudes ja teisi päästes – võlgnevad ka noored 16-17 aastased poisikesed oma vanameheliku väljanägemise. Paar merehädas olemise ööd, mil peavad võitlema oma ja looma elu eest, teevad juba poisikesest mehe.

Lääne Elu
9. detsember 1933


Omapärased sissemurdmised Emmaste tarvitajate ühisusse

Ööl vastu laupäeva tehti varaste poolt katset tungida Emmaste tarvitajate ühisusse. Selleks puuriti sissetungijate poolt eeskojas äriruumi ukseraami pooletollise puuriga üle 50 augu, et siis ukseraami tahvlit välja murdes sisse tungida. Millegipärast on vargad jätnud oma töö pooleli ja pidanud põgenema. Kuna ööseti äriruumides ei elutse keegi, on pikanäpumeestel hea töötada. Politsei asus energiliselt sissetungijaid kindlaks tegema.

See ei ole mitte esimene kord, mil on püütud sisse murda Emmaste tarvitajate ühisuse ruumidesse. Mõni aeg tagasi murti ärisse sisse ja viidi ära umbes 400 krooni eest mitmesugust kaupa. Seekord tehti uks lahti valevõtmete ja traadiotsa abil. Imelikul kombel jäeti kassa puutumata. Vaatamata hoolsale jälgimisele ei läinud korda tabada vargaid.

Siin paistab olevat tegemist omapärase jõuguga, kel näib olevat aega ja tahtmist varguse juures isegi mängida, nagu see oli viimase sissemurdmise katse juures. Selle asemel, et puurida uksetahvli väljamurdmiseks kolm-neli auku, puuriti neid üle 50 ja sissemurdmine katkestati.

Ärijuht Vispel on palunud ühingu juhatuselt öövahi palka, et ta siis öövahina magaks äriruumides, kuid ühingu juhatus ei ole seni sellele palvele vastu tulnud. /…/

Lääne Elu
20. detsember 1933

Kirjaviis muutmata.
 
  Asta Veenpere Hiiu Leht 11-09-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Sep 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Oskar, Osmar, Oss 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2924 Veebimajutus: www.eq.ee