|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Päästeteenistus uuenduste teel
|
|
|
|
Päästeteenistuse töötajad toetavad direktori kavandatud muudatusi
Ligi poolteist kuud ametis olnud Hiiumaa päästeteenistuse uus direktor Hannes Aasma on asunud täielikult ümber korraldama päästeteenistuse senist struktuuri, mis võrreldes teiste maakondadega ajale jalgu jäänud.
“Töötajad on uutele tuuletele väga avatud. Nad on ümberkorraldusi ammu oodanud. Teevad seejuures kriitilisi märkusi, mida ongi vaja,” kinnitas Hannes Aasma.
Uus põhimäärus ja struktuur
1. juulist ametis olev Hannes Aasma on tänaseks ette valmistanud ja esitanud maavanemale kinnitamiseks Hiiumaa Päästeteenistuse uue põhimääruse ja struktuuri. Põhimääruse vaatavad läbi kohalikud omavalitsused.
Päästeteenistuse uue efektiivsema struktuuri, mida teised maakonnad juba kasutavad, on välja töötanud Päästeamet. “Struktuuri suurus ei vähene. Inimesed on pandud teistele töökohtadele, et nende tööpäeva paremini sisustada tööga,” selgitas Aasma.
Hiiumaa Päästeteenistuse praeguses struktuuris on direktori juhtimise all kõik viis eraldi töölõiku: operatiivosakond, häirekeskus, järelvalve, komandod, sekretäritöö. Uue struktuuriga kaoksid ära asedirektorid ning moodustatakse neli osakonda.
Operatiivosakonda hakkavad kuuluma Kärdla keskkomando ja selle Kõrgessaare väljasõidumeeskond, Käina tugikomando, Emmaste abikomando ja Pühalepa abikomando. Keskkomando töötab neljas nelja-liikmelises vahetuses, ülejäänud komandodes on vahetusega pidevalt üks töötaja valves. Direktori sõnul on kavas operatiivosakonna juhatajaks kinnitada Marko Pruul. “Hiiumaal on pidevalt päästevalves 8-9 inimest, kustutustööks on teenistusel välja saata kokku ligi 40 meest. Tulekustutus- ja päästetöid juhib operatiivkorrapidaja, kelleks saavad Aser Aasma ja Marko Pruul.
Eraldi struktuuriüksuse moodustab häirekeskus, kus juhiks vanempäästekorraldaja ning temale lisaks vahetustega telefonivalves (112) kolm päästekorraldajat.
Järelvalve- ja planeerimisosakonna koosseisus saavad olema juhataja (Ivo Tarmisto), järelvalveametnik (Eduard Velt) ja hädaolukorra valmisoleku spetsialist (Peeter KagadÆe). Finantsosakond koosneks sekretärist ja raamatupidajast.
Päästeteenistuse komandode tulevikus näeb uus direktor kindlasti muudatusi. “Näiteks peaks paremateks väljasõidutingimusteks asuma keskus Käina ja Emmaste komandol kuskil mujal,” arvas Hannes Aasma.
Päästeteenistuse uhkused Kärmas Katariina ja paakauto
Hiiumaa Päästeteenistusel on praegu 12 tuletõrjeautot, lisaks juhtimisauto (dÆiip), Emmaste komando päästeauto ning Päästeameti, omavalitsuste ja ettevõtete rahastusel ostetud 10 tonni vett mahutav paakauto.
Viimase kohaldasid endisest piimautost päästeteenistuse veeautoks Hiiumaa mehed ise. “Kõige parem auto on meil Kärdlas asuv Kärmas-Katariina, mis oma ideaalse varustusega vastab täielikult eurostandarditele,” märkis Aasma. Päästeteenistuse masinapark vajab direktori sõnul kindlasti uuendamist. Enamus tänastest tuletõrjeautodest võtab mahutisse 2-3,5 tonni vett. Suurima veemahuga auto on Käina komandol, võttes paaki 4 tonni vett. “Kui on suurem tulekahju, peavad kõik päästeautod välja sõitma,” kinnitas direktor.
Ehitustöid veel küllaga
Kärdlas Kõrgessaare maantee ääres juba aastapäevad tegutsev päästeteenistuse uus keskus ei ole ehituslikult veel sugugi valmis. “Olmeruumid on korras.
Garaaž vajab sisemist viimistlemist. Keskus on linna veetrassi ja kanalisatsiooniga ühendamata, tegemata on hoone välisfassaad ja ümbruse haljastustööd, puudub voolikutorn,” loetles eesootavat tööderida Hannes Aasma. “Kehvas seisus on Käina komando, Kõrgessaare komandole vaja ehitada olmeruum.” Kõik eelloetletu ootab täna riigilt raha.
|
|
|
 |
|
|
Tiit Sameli Hiiu Leht 04-09-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | | |
|