|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Elu Hiiumaal 70 aastat tagasi
|
|
|
|
Kodukasvatuse õpiring alustas tegevust
Et lastevanemaile abiks olla kasvatustöös, asutati Kärdla kodukasvatuse õpiring. Äsjaasutatud ring püüab kõigi võimalikkude abinõudega kergendada kasvatustööd ning tahab olla vanemaile tõsiseks abimeheks selle vastutusrikka ülesande teostamisel. Oma eesmärgi taotlemiseks ring korraldab loenguid, referaat- ja vaidlusõhtuid ning koosviibimisi j.n.e. Osavõtt on kõigile vaba.
Jääb soovida, et sarnase üldtarviliku organisatsiooni tegevus tõmbaks kõigi lastevanemate tähelepanu endale ja koondaks enda ümber võimalikult laialdase liikmeskonna, mis oleks kindlustuseks kõigi algatuste heaks kordaminekuks.
Lääne Elu
22. november 1933
“Palun mulle määrata tulumaksu”
Keina vallas elavalt end. Klooga algkooli õpetajalt E. Sakkeuselt saabus Läänemaa maksuinspektorile kiri, milles palutakse temale nagu igale teiselegi ausale riigikodanikule määrata tulumaks. Sakkeus elab praegu oma kooliõpetajana väljateenitud pensionist ja leiab, et demokraatlikus riigis peavad kõik kodanikud kandma riigi väljaminekuid ühiselt, igaüks vastavalt oma kandejõule.
Sakkeuse kiri tekitas maksuinspektori kantseleis muidugi hämmastuse. See on vist esimene sellesarnane lugu riigi maksumaksjate ajaloos.
Maksuinspektor tuligi ausa kodaniku soovile lahkelt vastu ja paari päeva eest läks Sakkeusele teele teadaanne, et temale on määratud tulumaksu 23 krooni.
Näis, kas tubli koolimehe eeskuju meie praegusel rahvusliku tõusu ajal seda tõusu teostavate ärimeeste hulgas leiab ka mõne järeltegija?
Lääne Elu
1. november 1933
Õmblusmasinate uputus Hiiumaal
Veel mõni aasta tagasi leidus õmblusmasinaid Hiiumaal võrdlemisi harva. Paar aastat tagasi, kui Valgule asus Singer õmblusmasinate esindus, hakkas ka õmblusmasinate levik suurenema. Noor, energiline agent rakendas kõik oma jõu ja oskuse tegevusse, et toimetada seda tarvilikku abinõud rahva sekka. Nüüd on selle töö tagajärjed juba näha. Õmblusmasinate tarvitamine on laialt tõusnud. Pea igas talus võib juba märgata moodsat Singer õmblusmasinat.
Neid on küll jalaga, küll ilma, harilikke töömasinaid ja kabinett-luksusmasinaid. Vaatamata masina kõrgele hinnale, on neid siiski ostetud. Kuuldavasti sündivat suurem osa müügitehinguid järelmaksu alusel, sest praegusel ajal leidub väheseid, kes suudavad 200-300 krooni õmblusmasina alla korraga välja panna. Agendi tegevus näib suurenevat olgugi, et majanduslik surutis end ka siin tugevasti tunda annab. Alles hiljuti ostis ta endale “Ford” auto, mille kavatseb õmblusmasinate veoks ümber ehitada ja sellega jatkata masinate laialivedu.
Lääne Elu
1. november 1933
Talgud – Hiiu rahva elupeegel
Talgud – tollel kahesilbilisel sõnal on Hiiu rahva, eriti noorrahva juures otse maagiline mõju, mis võtab kohe silmad särama ja ajud hurama. Talgud, need on siinseil elanikel armsaimaks traditsiooneks, mida püütakse säilitada iga hinna eest, sest muidu ruineeruks rahva omapära, muutuks pikapeale melankoolseks, ning häviks lõpuks jäädavalt. – See on osake hiidlase hingest, milleta elu oleks monotoonne ja igav. – Sellepärast on ka talgud siin populaarsed, ja neid tehakse igal aastaajal ja mitmekesiseid, nagu: heinaniidu, rukkilõikuse, palgiveo, linaropsimise, villakraasimise, tekitikkimise j. t. talgud. – Seks puhuks tehakse “trett” õlut, tegu sepikuid, veristatakse siga või lammas – ja siis kutsutakse talgulised.
Talgule tahab minna igaüks, olgu see 15-16 a. poiss või plika, peremees või perenaine, või 70-80 a. eit või taat; ehkki rassi päevotsa ihust-hingest palgata rasket tööd higistada – ent, kes sellest hoolib. Aga kus see ilus olemine jälle peale töö – õhtul ja öösel… Oi! – sellest tahab osa saada igaüks.
Need, keda aga alati siia-sinna talguile kutsutakse, peavad endid juba teatud määral küla eliidiks, ning paljud neist on kujunenud n. ö. professionaalseiks talgulisiks, kes amatööridele teravaiks pinnuks silmis.
Lääne Elu
29. november 1933
|
|
|
 |
|
|
Asta Veenpere Hiiu Leht 30-08-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|