|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Hiiumaa turismiettevõtlus vajab rohkem eripära
|
|
|
|
Käina valla tänavused ettevõtluspäevad olid suunatud eelkõige turimiettevõtjatele ning sellest lähtuvalt keerles ka laupäevasel õppepäeval-ümarlaual jutt just turismi ümber.
Eesti Maaturismi tegevdirektor Margus Timmo ei olnud kursis, et nädalalõpul kokkulepitud kellaajaks Hiiumaale jõudmiseks tuleb varakult Rohukülla tulla, jäi praamilt maha ja sõitis koduteele tagasi.
Vallamajja kogunenud kümmekond inimest said MTÜ-st Eesti Maaturismi Liit siiski üht-teist teada tänu selle kohaliku liikme Margit Kääramehe kohalolekule.
Maaturismiliidus 14 Hiiumaa majutajat
Margit Kääramehe sõnul on Eesti Maaturismi Liidul täna 220 liiget. Liitu kuulub Hiiumaa 43 majutusasutusest 14. Liidu põhitegevusteks on turundus, marketing ja koolitus. “Praegu käib üle-Eestilise broneerimissüsteemi väljaarendamine,” teatas Kääramees. “Maaturismil on hästi hakkaja büroo.”
Margit Kääramehe sõnul on on MTÜ Hiiumaa Turismiliit üks Eesti Maaturismi Liidu asutajaliikmeid. “Hiiumaa Turismiliit ise loodi mõttega, et reklaam Hiiumaalt välja läheks.” Kääramees kinnitas, et Hiiumaa Turismiliit ei ole sugugi varjusurmas: “Liit osales ettevõtlus- ja turismikataloogi väljaandmisel, tegi Regioga koos turismikaardi, on käinud messidel.” Liikmemaksud lähevad jooksvateks kuludeks - postimakseraha jne. “Hiiumaa Turismiliidu liikmemaksuks maksan aastas näiteks mina (Mäeotsa talu suvemaja) 500, Lõokese hotell 1000 krooni. Eesti Maaturismi Liidu liikmemaks on aastas 400 krooni,” selgitas Margit Kääramees.
Pooltel turismiettevõtjatel puudub kindel sihtgrupp
Kutsutud külalistest oli praamiliiklusega arvestanud ja ümarlaual kenasti õigeaegselt kohal Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi õppejõud Tiina Viin, kes alustuseks tutvustas kevadel kolledzi diplomitööks Hiiumaa 15 turismiettevõtja seas läbi viidud küsitluse tulemusi.
“Umbes pooled küsitletud turismiteenuste pakkujaist ei suutnud määratleda, millisele sihtgrupile nad teenust pakuvad. Ligi 25% pidas sihtgrupiks lastega peresid, võrdselt jagunesid - 25% - loodusturistid ning äri- ja puhketuristid,” rääkis Viin.
Valdav osa turismiettevõtjatest peab oma klientidest püsiklientideks umbes 10 protsenti.
Ettevõtjate arvates reklaamivad nad ennast kõige paremini turismiinfokeskuses, messidel ja ajakirjanduses.
Mäeotsa talu suvemaja perenaine Margit Kääramees väitis seejuures, et valdav osa - 80% - turistidest tuleb interneti kaudu.
Uurimuse põhjal saab reisilemineku paiga ja turistiteeninduse kohta teavet turistidest üle poole (52%) sõpradelt, vaid 15 % saab infot reisijuhtidelt ja 14% internetist.
Haldjasaare idee vajab kinnihaaramist
Tiina Viin ärgitas hiidlasi turismiettevõtluses rohkem ideid ja fantaasiat kasutama, et igal majutuskohal või muul ettevõlusel oleks igava üksteisega sarnasuse asemel ligitõmbav eripära. “Hiiumaal on palju hästi ilusaid ja värskeid puhkemaju, aga nii steriilsed... Eripära on vähe. Midagi peaks tõesti välja mõtlema,” toonitas Tiina Viin. Turismiõppejõud tõi fantaasia elavdamiseks välja mitmeid ideid: kangastelgedega käsitöötalu, ravimtaimede tundmaõppimise ja nende korjamismatkadega tervisetalu jne, jne. Turismitaludel võiks turistide jaoks olla oma suveniire.
“Haldjasaare idee on suurepärane! Peaks sellest ainult osatama kinni haarata,” märkis hiidlaste jaoks väga hea uue idee olemasolu Tiina Viin. Hiiumaal on ka paikade eripära väljatoomiseks palju kasutamata võimalusi, nagu arvukad hiidlaste seltsid - odratolgused, vandiraijujad, tõrvakõplased, jne. Turisminduse edule aitaks palju kaasa uute infotahvlite ja viitade paigutamine.
|
|
|
 |
|
|
Tiit Sameli Hiiu Leht 30-08-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|