|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Super-vigurivändad võistlesid Kuressaares
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Et jalgrattaga saavad vigursõidurajal võrdselt hästi hakkama nii tüdrukud kui poisid, tõestasid kõik finalistid. “Mõni ülesanne oli raskem, teine mitte midagi erilist,“ tunnistas Liisu Aava Harjumaalt. Irina Mägi |
 |
Liikluseeskirju ja jalgrattasõitu propageerival võistlusel võiks osaleda palju rohkem koole, leiavad Maanteeameti spetsialistid.
Kuressaares peetud vabariikliku laste liiklusohutuse võistluse Vigurvänt 2001 superfinaalis selgusid neli Eesti paremat 10-12-aastast jalgratturit, kes sõidavad septembrikuus Horvaatiasse rahvusvahelistele võistlustele Eestit esindama.
Võistluse käigus tuli seitsmeteistkümnel finalistil, kelle hulka tänavu ei kuulunud küll kahjuks ühtegi Saaremaa last, lahendada jalgrattaliiklust puudutavate küsimustega liiklustest, läbida igapäevaseid liiklussituatsioone imiteeriv ning osavust ja täpsust nõudev vigursõidurada, samuti vastupidavust proovile panev liivarada.
Kuressaares, Smuuli tänava mänguplatsil peetud vabariiklikule superfinaalile eelnes liikluslaager Leisis, kus lapsed harjutasid eelseisvaks konkursiks ja tutvusid kohalike vaatamisväärsustega.
“Selle võistluse ja ka laagri mõte on selles, et jalgrattur ja eriti laps-jalgrattur, kes on liikluses küllalt vähe kaitstud, õpiks rohkem tundma liiklust ja jalgrattasõitu,” nentis Saare maakonna Vigurvända projektijuht, Leisi keskkooli autoõpetaja Erki Kuusk.
Kui nelja superfinaali võitja Horvaatiasse sõitmist finantseerib Eesti Autoklubi, siis vabariigi-sisest Vigurvända-võistlust on koordineerinud ja umbes 100 000 krooniga rahastanud Maanteeamet, mis on jaganud võistlusel osaleda soovivatele koolidele õppematerjale, jalgrattaõpikuid ning liiklusteste.
“Liikluskultuuri tunnetus ei tule inimesele seoses vanusega, ta peab saama koolitust ja teavet juba varasest lapseeast peale,” nentis Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Romm. “Kuid kahjuks on palju koole, kes pole sellest projektist, mis aitab niimoodi kontsentreeritult liikluskultuuri propageerida, huvitunud,” kahetses ta.
Et koolide huvi tasuta projekti vastu pole olnud ülearu suur, teeb murelikuks ka Maanteeameti liiklusohutuse peaspetsialist Urve Sellenbergi: “Võimalus selle võistluse läbi lastele liikluskasvatust ja –õpetust anda on antud absoluutselt kõigile koolidele; kõik õppematerjal, võistlustel osalemine ja liikluslaager on lastele tasuta – mina küll ei suuda mõista, miks õpetajad sellest võimalusest kinni ei haara. Paljudes koolides, eriti suuremates linnakoolides see asi ikka üldse ei toimi, ehkki linnas toimub jalgratturitega ju tunduvalt rohkem õnnetusi kui maal.”
Sellenbergi sõnul aitaks jalgrattasõidu- ja liiklusõpetuse parem korraldus maakondades ja linnades lahendada ka hulga neid probleeme, mis tekivad seoses lastega, kel on üleliia vaba aega.
Liikluseeskirjade tundmist ja sõiduohutust propageeriv jalgrattavõistlus Vigurivänt on sel aastal kaasa haaranud ligi 10 000 last üle Eesti, alates kooli- ja maakonnasisestest võistlustest ja lõpetades vabariikliku finaaliga.
Saaremaalt võttis tänavusest Vigurvända-võistlusest osa 16 kooli; nende hulgas oli vaid üks linnakool, Ida-Niidu algkool.
Vigurvända-laadset noorte jalgratturite võistlust on Euroopas korraldatud juba 13 aastat, Eesti läheb rahvusvahelisele võistlusele kolmandat korda.
|
|
|
 |
|
|
TIIU TALVIST Meie Maa 24-08-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|