 |
Pühapäev, 4. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Kümme aastat augustiputšist | ||||||||
Kui Mihhail Gorbatšov sai 1985. a NLKP peasekretäriks, valmistas paljudele üllatuse tema noorus. Pärast Teist maailmasõda polnud nii noor mees kui seda oli Gorbatšov, NSV Liitu juhtinud. Oma tähtsuse suurendamiseks asus ta senist stagnatsioonis olevat nõukogude korda muutma uuendusplaanidega: glasnost ja perestroika. Erinevalt eelkäijatest arendas Gorbatšov sidemeid välisriikidega, toimusid tihedad läbirääkimised USA-ga. Samas oli Gorbatšov tüüpiline nõukogudeaegne juht. Tema 1990. a majanduse arendamiseks välja töötatud nn “500 päeva” plaani järgi tuli NSV Liidus turumajandusele minna kahe aasta jooksul. Avalikustamise poliitika tõi uuesti päevakorda Balti riikide okupeerimise NSV Liidu poolt. Kui Baltimaad asusid oma õigusi nõudma, tekitas see Kremli koridorides paraja segaduse, kuna Nõukogude ajaloos ainulaadsele juhtumile ei osatud vastavalt käituda. Kui Gorbatšov sai veebruaris 1990 NSV Liidu presidendiks, tekkis olukord, mil ühe inimese kätte koondus väga suur võim. Kuid arvestades nõukogude ühiskonnas valitsevat olukorda arvati, et 1990ndaks aastaks oli Gorbatšov kaotanud oma valitsemise põhieesmärgi. Rahvusluse tõusu tõttu Kaukaasias, Baltimaades ja Kesk-Aasias oli raske aimata, mis saab edasi. See-eest sündmused arenesid omasoodu. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu NSV Ülemnõukogu välja Leedu Vabariigi. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele eeskujule teised Baltimaad. Vastukaaluks ründasid Nõukogude väed 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorni, hukkus uuematel andmetel 15 inimest. Nädal hiljem kordus sama Riias. 17. märtsil toimus NSV Liidus referendum, otsustamaks riigi tuleviku üle. Paljud osalejad olid riigi säilitamise poolt. Samal ajal suurenes Gorbatšovi vastasseis vabameelse Boriss Jeltsiniga. 1991. aastaks olid Gorbatšovi plaanitud reformid läbi kukkunud. Viie aasta jooksul antud lubadusi polnud täidetud, majandusnäitajad halvenesid. Tekkinud olukorras polnud see enam ei nõukogude ega lääne süsteem. Augustis 1991 läks Gorbatšov puhkama Krimmi. 18. augustil oli tal jutuajamine oma ihukaitsebossi Valeri Boldiniga, kes tegi ettepaneku kehtestada riigis erakorraline seisukord, millest Gorbatšov keeldus. Seepeale teatas Boldin, et asepresident Gennadi Janajev võib riigis võtta kontrolli enda kätte. Juba samal päeval ei töötanud Krimmi datšas ükski telefon. Järgmisel päeval, 19. augustil, teatasid uudisteagentuurid, et Gorbatšov on oma suvilas haige ja võim läheb Janajevi kätte. Peale tema olid järgnevate päevade sündmuste keerises veel KGB juht Vladimir Krjutškov, peaminister Vladimir Pavlov, kaitseminister Dmitri Jazov, siseminister Boriss Pugo, Oleg Baklanov, Vassili Starodubtsev ja Aleksandr Tizjakov. See Suureks Kaheksaks nimetatud grupp teatas, et kõik streigid ja demonstratsioonid on keelatud ja meedia valitsuse kontrolli all. Samas ei arreteeritud ühtegi opositsiooniliidrit, tele- ja raadiojaamad edastasid oma saateid, telefonijaamad töötasid. Janajev pidas Jeltsiniga telefoni teel kõnelusi toimuva üle. Roninud ühe tanki otsa, pidas Jeltsin rahvale kõne, milles eitas putšistide seadusvastast tegevust, kutsudes rahva üldstreigile. Samal päeval kasvas Moskvas meelevaldajate arv 100 000-ni. Afganistani sõja veteranid püstitasid Moskva Valge Maja (Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoone) ette barrikaade. Päeva lõpuks oli rahvas toetamas Jeltsinit, erisalgad asusid kaitsma Valget Maja. 20. augusti meeleavaldustel toodi välja Venemaa lipp. Päeva lõpul tulistas Nõukogude armee Vene ülemnõukogu hoone juures inimesi. See oli tähtis päev Eestile, kuna meie ülemnõukogu kuulutas välja taasiseseisvumise. Samal ajal hakkasid ka Tallinna poole liikuma nõukogude tankid. 21. augustil teatas Jeltsin, et putšistid üritasid maalt põgeneda. Neist kaks lendasid Krimmi, et rääkida Gorbatšoviga, kes keeldus neid vastu võtmast. Hommikul saabus Gorbatšov Moskvasse. Pugo sooritas enesetapu. Riigipöördekatse oli lõppenud. Augustiputš ei põhjustanud NSV Liidu hävingut, vaid kiirendas seda. Algul Venemaa, siis ka Nõukogude Liit tunnustasid taasiseseisvunud Balti riike. Juba augustis lõpetas oma tegevuse NLKP. 25. detsembril astus Gorbatšov NSV Liidu presidendi kohalt tagasi ning 31.detsembril lõpetas NSV Liit oma eksistentsi. Augustiputšist sai 20. sajandi lõpu olulisemaid sündmusi. See oli sajandi lõpu rahvusliku vabadusvõitluse pöördepunkt, mille tagajärjel lagunes maailma üks võimsamaid riike. See oli ühe maailmasüsteemi häving. Putši kroonika 19. august Varahommikul blokeerib julgeolekukomiteele alluv Sevastoopoli polk Gorbatšovi suvila Krimmis Forosis. Moskva tänavatele ilmuvad tankid ja soomusautod. Televisioon näitab balletti “Luikede järv” vaheldumisi erakorralise komitee liikmete esinemistega. Ärevil inimesed täidavad tankidest ümbritsetud väljaku Valge Maja ees, miitingud toimuvad Moskva Nõukogu maja ees ja Maneezi väljakul Kremli kõrval. Gorki (Tveri) tänav on suletud kahe trollibussiga, kõigi sildade juures kesklinnas seisavad tankid. Otsustavaks saab Esimese Tamani diviisi tankipataljoni üleminek major Sergei Jevdokimovi juhtimisel Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini poolele. Jeltsin väljub hoonest ja pöördub tanki nr 110 pardalt Venemaa kodanike poole üleskutsega anda putšistidele vastulöök. 20. august Valge Maja kaitsjad blokeerivad rünnaku ootel juurdepääsud valitsushoonele barrikaadidega. Erakorralise olukorra komitee on rünnaku planeerinud kella 3 öösel. Ettevalmistuste käigus loobuvad käsutäitjad rünnakul osalemast ja vandenõulased on sunnitud oma kavatsusest loobuma. 21. august Umbes kell üks öösel toimub Tšaikovski tänava ja Uue Arbati nurgal Valge Maja kaitsjate kokkupõrge sõjaväelastega soomusautodel. Surma saab kolm inimest – Dmitri Komar, Vladimir Usov ja Ilja Kritševski. Linnast viiakse välja Tamani ja Kantemirovi diviis. Erakorralise olukorra komitee liikmed lendavad Krimmi ja paluvad audientsi Mihhail Gorbatšovilt. President keeldub nendega kohtumast ja kirjutab alla määruse vandenõulaste arreteerimiseks. 22. august Gorbatšov lendab öösel Moskvasse. Äpardunud riigipöördekatse tõttu hukkus Moskvas kolm inimest. Linna majandusele põhjustati kahju kokku 24,2 miljoni rubla eest (putši ajal tulistati tankikahuritest Valget Maja, süüdates selles mitu ruumi). |
||||||||
|
||||||||
| KALEV KASK Meie Maa 18-08-2001 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3725 | Veebimajutus: www.eq.ee | |