|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Hiiumaal elab nii miljonäre kui vaeseid
(2)
|
|
|
|
Tänavu esitatud möödunud aasta tuludeklaratsioonide põhjal deklareeris iga kolmas töötav hiidlane oma aasta tulu vahemikus 9601 - 50 000 krooni.
Maksuameti pressiesindaja Kuit Luusi sõnul oli Hiiumaa 10 451 elanikust (1. jaan. 2001. seisuga) tuludeklaratsiooni esitajaid 3545. Nende hulgas oli 959 abikaasade ühist tuludeklaratsiooni. Kokku deklareeris tulu 4504 hiidlast.
Hiidlaste sissetulekud kasvavad
Hiiumaal oli vahemikus 0 - 9600 krooni tulu deklareerijaid 754, vahemikus 9601 - 50 000 krooni deklareeris 1487 hiidlast. 50 001 - 100 000 krooni vahemiku tulu esitajaid oli 838. Ka 101 000 - 500 000 krooni vahele jääva tulu deklareerijate arv oli küllaltki suur - 453.
11 hiidlase deklareeritud tulu jäi vahemikku 500 tuhat kuni miljon krooni. Vahemikus 1 - 2 milonit deklareeris tulu üks ja 4 - 5 miljonit üks hiidlane.
Maksuameti andmetel eelnevatel aastatel üle miljoni kroonise tulu deklareerijaid Hiiumaal ei olnud. Poole miljoni ja miljoni vahel tulu deklareerijate arv oli eelnenud aastatel väiksem - 1998. aastal 3 ja 1999. aastal 4 hiidlast.
2000. aastal deklareeris Tallinnas aasta tulu üle miljoni krooni 310 ja Saare maakonnas 3 inimest. Eestis teenisid tuludeklaratsiooni esitanud 502 438 inimest kokku 22,24 miljardit krooni. Juuni lõpuks maksti tulude ümberarvestamise järel inimestele tagasi 528 miljonit krooni, inimestel tuli maksuametile juurde maksta 191 miljonit krooni.
Palk tõusis kolme aastaga 1000 krooni
Statistikaameti andmetel on hiidlaste keskmine brutopalk tõusnud viimase kolme aasta jooksul üle 1000 krooni. Esimeses kvartalis oli keskmine brutopalk Hiiumaal 1999. aastal 3303 krooni, 2000. aastal 3675 ja 2001. aastal 4317 krooni.
Ka keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus on Hiiu maakonnas tasahaaval kasvanud: 1998. aastal oli see 1704,8 krooni, 2000. aastal juba 1997,9 krooni. Viimane on vabariigi keskmisega võrreldes 91,5 protsenti. Madalaim netosissetulek leibkonna liikme kohta kuus oli läinud aastal Põlvamaal 1412,6 krooni, kõrgeim Tallinnas 2744,1 krooni.
Aastatel 1994 - 1996 kogus statistikaamet palgaandmeid keskmise palga väljaarvutamiseks 20 ja enama töötajaga era- ja kõikidelt riigi- ning munitsipaalettevõtetelt, - asutustelt ja -organisatsioonidelt. Alates 1997. aasta esimesest kvartalist hõlmavad maakonniti esitatud andmed ka valikuliselt uuritavate alla 50 töötajaga eraettevõtete andmeid. Kõikselt vaadeldava osa moodustavad nüüd 50 ja enama töötajaga era- ning kõik riigi- ja munitsipaalettevõtted, - asutused ja organisatsioonid.
Pooled hiidlased töötavad
Statistikaameti andmetel moodustas 2000. aastal Hiiumaal 8,6 tuhandest 15-74aastastest 8,6 elanikest aktiivse tööjõu 5,7 tuhat, kellest oli tööga hõivatuid 5,2 tuhat ja töötuid ligi 0,5 tuhat inimest. 1. jaanuari 2001. seisuga töötas Hiiumaa valdade 3266 töötajast väljaspool valda 939 inimest.
Hiiumaa Tööhõiveameti andmetel oli 1. jaanuari 2001. a. seisuga Hiiumaal registreeritud 362 tööta tööotsijat, kellest suurem osa 400-kroonise töötu abiraha saajad. Hiiumaa omavalitsused maksid 2000. aastal riiklikke täiendavaid sotsiaaltoetusi (sh täiendavaid sotsiaaltoetusi) 3 728 inimesele kokku summas 2,3 miljonit krooni. Aastas oli toetus ühe elaniku kohta 202 krooni.
|
|
|
 |
|
|
Tiit Sameli Hiiu Leht 14-08-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|