|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Elu Hiiumaal 70 aastat tagasi
|
|
|
|
Valgu jääb Valguks
Hiljuti tegi posti peavalitsus Emmaste vallavolikogule ettepaneku muuta Valgu postiagentuuri nimetust, kuna see posti edasitoimetamisel põhjustab arusaamatusi samanimelise asundusega Velise vallas. Viperusi on tekkinud isegi Valga linna adresseeritud kirjadega. Vallavolikogu omal viimasel koosolekul küsimust arutades otsustas selle eitavalt.
Lääne Elu
19. juuli 1933
Kärdla alevi omapärast: Selge allikas seal voolab…
Matkaja, kes on külastanud varem teisi Lääne alevikke, Märjamaad ja Lihulat, kujutab endale ette, et Kärdla peaks olema sarnane. Keset alevit läbib maantee ja selle kõrval rida kauplusi. Siiski Kärdla alev pole mitte selline, vaid Kärdla on nagu mõni aedlinn. Majad on Kärdlas pillatud mitme kilomeetrilisele maaalale laiali. Majad on pisikesed punaste telliskivi, pilliroo või sindli katusega, igal majal omal aed või maalapikene. Majade vahel palju ilusaid parke, puiesteid. Kõikjal palju rohelist. Kärdlalane ütleb – kui poleks meil puid ega aedu, siis puhuks tormid ja tuuled meid sisemaale.
Kärdla aleviku teeb loodus õige romantiliseks. Sellest annavad tunnustust sellised nimed nagu Armastuse ja Õhkamise alleed. Erilise võlu aga selle loodusele annab – allikate rikkus. Allikaid on Kärdlas vähemalt 30-40. Pea iga tänava nurgal voolab selge veenire. Lossivaremeid küll Kärdlas ei ole, ent väga palju vanu põliseid keldreid, millede pääl kasvavad põlised puud.
Kogu selle alevi elu tuiksooneks on vabrik; kui seda ei oleks, siis oleks Kärdla ja kogu Hiiumaa hädas. Kui näiteks alevikus, kus 500-700 elanikku, on 30-40 kauplust, võiks arvestada, et Kärdlas, kus on üle 1500 elaniku, võiks olla palju enam kauplusi. Kärdlas on aga vaid 5 või 6.
Kärdlasse ei tule palju uut juure. Ei kauplusi, tööstusi ega ettevõtteid. Ainukesena kolis hiljuti Kuresaarest Kärdlasse kunst-foto stuudio ja peegli tööstus F. Mets. Muidu aga Kärdlas iga võõras on imestuse objektiks.
Kärdla on ka suvituskohaks, praegugi viibib Kärdlas hulk suvitajaid.
Lääne Elu
5. august 1933
Koertemaksu maal ei tule
Teatavasti töötati omal ajal põllutööministeeriumi põllumajanduse osakonna poolt välja seaduseelnõu, millega ka väljaspool linnasid ja aleveid asuvaid koeraomanikke maksustada. Maks oli mõeldud selleks, et sellega mõjuda kaasa koerte arvu vähenemisele maal, kus neid peetakse üleliia palju. Maks oleks tulnud umbes üks kuni viisteistkümmend krooni koera pealt vallaomavalitsuse määramisel. Nüüd on põllutööministeerium aga asunud seisukohale, et koerte maksustamine praegusel rahavaesel ajal tooks põllupidajatele soovimatuid kulusid ja on otsustanud seaduseelnõule mitte käiku anda.
Lääne Elu
16. september 1933
Kirjaviis muutmata.
|
|
|
 |
|
|
Asta Veenpere Hiiu Leht 14-08-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|