Neljapäev, 23. märts Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  VÄLISKOMMENTAAR: Vaenukolle Põhja-Iirimaal  
  Põhja-Iirimaa konflikt on kestnud kolmkümmend aastat. Mõnes mõttes on uskumatu, et niivõrd turvalises paigas, nagu Lääne-Euroopa, võib veel olla sõda.

Tüli Põhja-Iirimaal käib peamiselt usu ja rahvuste vahel. Ühel pool on katoliiklastest iirlased, teisel protestantlikud inglased või šotlased.

Põhja-Iirimaa konflikti juured ulatuvad mitme sajandi taha. 17.sajandiks hõivasid sisserännanud inglased suurema osa Iirimaa põllumajanduslikust maast. Neist enamus asus Põhja-Iirimaal Ulster’i piirkonda. 19.sajandil algas Ulster’is protestantlike liikumiste tõus, mis oli suunatud Iirimaal leviva nn. home rule’i liikumise, mille eesmärk oli saavutada Iirimaal rahvuslikku omavalitsust, vastu ja see oleks I maailmasõja eel viinud Iirimaal kodusõjani.

Iirlaste äärmuslikumad rühmitused on Iiri Vabariiklik Armee (IRA) ja Sinn Fein. Ehkki need pole samad organisatsioonid, mis tegutsesid sajandi alguses Iirimaal, panevad ka nemad rõhu vägivallale ja pommiplahvatuste korraldamisele. IRA lõhenes 1972 kaheks suuremaks rühmituseks: ühed pooldavad pommiatentaate, teised on selle vastu.

Protestante nimetatakse ka unionistideks, kuna nende eemärgiks on säilitada liitu ehk uniooni Suurbritanniaga. Unionistide peamiseks organisatsiooniks on Oranje ordu, mis on asutatud Oranje dünastiasse kuuluva protestantliku Inglise kuninga William III auks, kes 12.juulil 1690 võitis Boyne’i lahingus Inglismaa viimase katoliikliku kuninga, Stuart’i dünastiasse kuuluva James II vägesid. Seda sündmust tähistavad unionistid igal aastal katoliiklusevastase protestimarsiga.

Iirimaa kodusõja järel nõudsid Põhja-Iirimaa protestandid liitu Suurbritanniaga. Sel ajal kui Iirimaa saavutas iseseisvuse, jäi tööstuslikult enamarenenud Ulster’i piirkonna kuus krahvkonda Suurbritannia koosseisu.

Kuigi Põhja-Iirimaal olid iirlased vähemuses, oli nende sooviks liituda Iirimaaga ja muuta terve saar ühtseks poliitiliseks tervikuks. Samas oli unionistide eesmärk säilitada liit Suurbritanniaga. Asi muutus teravaks 1960.-ndatel aastatel, kui katoliiklased hakkasid oma õiguste nimel meelt avaldama. Olukord muutus sedavõrd pingeliseks, et 1969 viidi Põhja-Iirimaale Briti väed, mille eesmärgiks oli kaitsta katoliiklasi unionistide vägivalla vastu ja ohjeldada IRA-d.

Kui Briti armee surus 30. jaanuaril 1972 Londonderry’s maha märatsemiseks muutunud katoliiklaste meeleavalduse, tappes 13 meeleavaldajat, algas Põhja-Iirimaa konfliktis tõsisem ajajärk, mida iseloomustas mõlemapoolne vägivald, pidevad pommiatentaadid ja tulistamised.

Samal ajal algas võitlus rahu nimel, kuid rahu saavutamine kriisipiirkonnas pole kerge töö. 1973 korraldati Põhja-Iirimaal referendum, kus enamus hääletas liidu poolt Suurbritanniaga. Et segadust veelgi suurendada, lahkusid 28.mail 1974 kõik unionistidest Põhja-Iirimaa valitsuse liikmed, mille tõttu lõpetas valitsus tegevuse.

1993 pidasid Suurbritannia ja Iirimaa salajasi rahuläbirääkimisi IRA-ga. Sõlmitud leppe järgi nõustus Suurbritannia mitte olema vastu üleiirimaalisele liidule ja Iirimaa nõustus enne liidu sõlmimist austama enamuse soovi ja protestantidele meelepäraselt muutma oma konstitutsiooni vähemuste õiguste kaitseks. Selle tagajärjeks oli 1994 augustist 1996 veebruarini kestev relvarahu.

1996 alustas IRA uuesti pommiplahvatuste korraldamist. Suurema sõja ärahoidmiseks käivitati kiiresti osapoolte vahel rahuprotsess ja 1998 sõlmiti liiga pealispinnaline vaherahu. Kui poliitikud olid kindlad, et saavutatud oli peamine, siis iroonilise naljana plahvatas augustis 1998 Omagh linnas pomm, mis tappis 15 inimest.

Üheks vaherahu eesmärgiks on IRA relvitustamine. Tähtaegadest pole kinni peetud ja seejärel on esitatud uued tähtajad, kuid IRA ei poolda relvade äraandmist. Nimelt seetõttu on viimasel ajal Põhja-Iirimaa teema tõusnud uuesti päevakorda. Viimaste päevade jooksul avaldati ka esialgne rahuplaan, mille eesmärgiks on partisanide relvitustamine ja politseireform.
 
  Kalev Kask Hiiu Leht 09-08-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Aksel, Ailo 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3708 Veebimajutus: www.eq.ee