|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
ILMAKOMMENTAAR: Ideaalilähedane juuli
(1)
|
|
|
|
Inimene pole ilmaski ilmaga rahul. Ometi võiks tänavust juulikuud Hiiumaal ideaalilähedaseks lugeda.
Ikka oleme igatsenud ilusat sooja suve. Jaanipäevast alates me seda tunda saimegi. Aga jälle häda - niipea kui kraad näitab juba 25 pügalat, hakkab põhjamaa inimene oigama. Kuumus teeb liiga. Katsub tervise peale - nagu külmgi.
Siiski on suurest suvest rõõmu ja lusti. Kui ikka merevesi seisab nädalate viisi suplussoe, kui saab vabas õhus pidada toredaid olenguid ja kokkusaamisi ja lihtsalt mõnusalt puhata - mida sa inimene siis veel tahad.
Kui juulikuule konkreetsete arvudega tagasi vaadata, siis näeme järgmist. Eino Kaevats sai Kassaris juulikuu kõigis kolmes dekaadis keskmiseks õhutemperatuuriks 20 kraadi ja pisut ülegi, nõnda et kuu keskmine tuli 20,3(!) kraadi. Ristna ilmajaamas tuli see number vaid pisut väiksem. Nimelt 19,6. Kas juulikuu rekord Hiiumaal? Pole teada, mis siin läinud sajandi esimesel poolel toimus, aga lähimate aastakümnete rekord oli see raudselt. Seda näitavad minu käes olevad Kärdla ilmajaamast saadud võrdlusandmed. Tänavusega võistles juulisoojus aastatel 1972 (keskmine 18,9) ja 1999 (keskmine 18,7). Kuu maksimumkraad oli tänavu Kassaris 28,5, mis jäi siiski alla 1994. aasta juulis olnud 31,6 kraadile.
Tavaliselt on Hiiumaa loodus palaval kesksuvel kurb välja näinud. Põud tõmbab nurmed kuluvalgeks. Tänavuse soojaga seda eriti ei juhtunud, sest juuli keskpaik oli hoovihmarohke. Muidugi annab suvine äikesehoog ühele paigale vihmavett kapaga, aga teine koht võib sootuks ilma jääda. Kassaris mõõtis Eino Kaevats sademeid I dekaadis 2,3, II dekaadis 73,9 ja III dekaadis 3,7 mm. Kuus kokku seega 79,9 mm. Ristnas sadas 94,4 mm. Nii et juulinormid ületati küllap igas Hiiumaa nurgas. Juuli äärmustena on mul kirjas 186 mm aastast 1979 ja 0,5 mm aastast 1994.
Mandri-Eestit laastanud keeristormid säästsid Hiiumaad. Vaid paaril korral oli tugeva tuule puhanguid. Eile, 6. augustil möödus sajandi suurtormist 34 aastat.
Kuu viimased paar päeva olid pilvised ning augusti esimesed päevad tundusid harjumatult jahedaina. Kas suur suvi sai sellega läbi? Mitte päris, arvatakse. Samas oli juba kuuvahetuse aegu märgata varitsevat ohtu. Kui põhjakaarest on tulnud kargemat õhku ja seejärel hakkab tuult pöörama, tekib nagu õhuseisak. Selgel ööl laskub külm õhk alla ning temperatuur langeb maapinna läheduses kiiresti nullilähedaseks. Soe meri kaitseb vaid rannaääri. Juba kilomeetri jagu rannast võib öökülm nagu naksti näpistama tulla. Augusti alguses on seda pahatihti juhtunud. Mandril muidugi rohkem kui meil. Ärgem pahandagem, kui raadio ilmateates mere läheduses asuv Ristna ilmajaam “valetab” - seal suured plusskraadid, aga merest eemal hallad maas.
August ongi selles mõttes salakaval, et temperatuur võib hüpata siia-sinna. Seda peab arvestama tänavugi. On ju lõikuskuu.
|
|
|
 |
|
|
Valter Voole Hiiu Leht 07-08-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin | | |
|