|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Soomlased õppisid Hiiumaal eesti keelt
|
|
|
|
Sellesuvistes Hiiumaa lehtedes on mitmel korral vaadeldud meie saart külalise silmadega ("Kui Hiiumaa asuks Hispaanias", "Teil peaks olema oma Hiiumaa valss"jne). Sellesse ritta sobivad ehk ka 4.-11.juulini Hiiumaal viibinud soomlastest eesti keele õppijate muljed.
Kursus toimus Helsingis asuva Kansanvalistusseura korraldusel Hiiumaal juba kuuendat aastat. Seekordsed osavõtjad olid pärit Soome erinevatest paikadest: Helsingist, Tamperest, Turust, Jyväskyläst, Lahtist, Mikkelist, Lappeenrantast, Seinäjokilt ja isegi Brüsselist. Oli õpetajaid, jurist, lasteaiakasvataja, raamatukoguhoidja, ajakirjanik, Euroopa Liidu ametnik, ohvitser...
Oli neid, kel eesti keel lihtsalt harrastuseks või Eestis sõpruskool, eestlasest elukaaslane või tulevikuplaanides siia õppima tulemine, osa vajab eesti keelt oma igapäevatöös ning ühel perekonnal on saarel koguni suvila.
Igal hommikul õpiti neli tundi eesti keelt ja pealelõunal käidi Hiiumaaga tutvumas.Jalutati Kärdlas, käidi Kõpus ja Ristnas, Suuremõisas ja Sõrul, olid Saarnaki ja Kassari päev, kursuse meeleolukas lõpetamine toimus Soeras. Keele ja kultuuri õppimisega tegeleti isegi söögilauas: paljud said esimest korda elus kama ja hapupiimapodi, käkisuppi ja mulgi kapsast, lesta ja hiiu õlut. Vaieldamatuteks lemmikuteks kujunesid tuulehaug ning hiiu leib.Poolkohustuslikult kuulusid programmi ka hilisõhtud Suursadamas kalurite peol ning Rannapaargus ja Kohvitoas.
Erinevalt paaripäevaturistidest jõuavad kauem siinviibijad näha ja teada saada sedavõrd, et tekib tervikpilt ning põhjendatud arvamus nähtu kohta. Usume, et need mõtted võiksid hiidlastelegi huvi pakkuda, seepärast kikitasime nädala jooksul kõrvu, et kuulda, mida kursuslased meie saarest omavahel räägivad, natuke ka ärgitasime neid endi mõtteid avaldama.
Taas sai kinnitust tõsiasi, et oleme ümbritsevaga nii harjunud, et ei oska seda tihtipeale märgata ega hinnata. Endalegi üllatuseks saad teada, et tavaliseks ja igapäevaseks peetu pole kaugeltki kõigi jaoks iseenesestmõistetav. Eks esialgu paneb muigama, kui ülelahenaaber aasalilli ja metsmaasikaid nähes vaimustunult kilkab. Soomes on linnastumine ja intensiivne põllumajandus oma töö teinud ning põllulillede korjamine on luksus.
Soomlaste meelest ongi Hiiumaa suurimad väärtused loodus ja inimesed. Nende meelest on siin loodus igal pool kaunis, kuid kõige rohkem jäid meelde ning lummasid Sääre tirp, Saarnaki laid ja Ristna tipp. See lõunapoolne. Samasuguseid siledaks lihvitud kivisid võib leida ka Soomest, kuid neile ei tohi astuda, peosveeretamisest või taskupistmisest rääkimata, nii haruldased on need maailmas. Ristna põhjatipu surfipardiisist kostva mürina peale pobises mõnigi midagi surfipõrgust ja arutlused viisid ikka selleni, et Hiiumaal jätkuks kainet arusaamist oma saare looduslikust rikkusest.
Kuna kogu nädala olid imeilusad ja palavad ilmad, saime iga päev ujumas käia. Külalised olid tõeliselt rõõmsad selle üle, et Hiiumaal leidub piisavalt randamineku võimalusi, ilma et keegi oleks süüdistanud eramaale tungimises. Muidugi kangastus ka neile kodust tuttav pilt, kus kaunid paigad on rikastele maha müüdud ning iga teerajakese otsas on edasiminekut keelav silt.
Hiiumaa inimesed jäid meelde sellega, et nad on oma kodusaare üle uhked. Võlus hiidlaste sõbralikkus ja rahu. Eriti sügava mulje jättis kohtumine Tiit Leitoga Saarnakil ja Veronika Arderiga Aino Kallase suvemajas. Mõlema erudeeritus ja samas lihtne ning aval olek panid mõtlema selle üle, mis on elus tegelikult oluline ja saavutamist vääriv.
Soomlaste meelest olid hiidlased, kellega kokku puututi, armsad inimesed, kuid eraldi tõstsid nad esile Jüri Padu, tema hotell oli nädala jooksul neile tõeliseks koduks ning pereliikmetena nad end ka tundsid. Bussijuht Urmas Mast jäi samuti kõigile meelde sõbraliku ning asjalikuna.
Loomulikult saab iga turist aru, et nende rohkusest sõltub mingil määral Hiiumaa areng, kuid samas võlub neid Hiiumaal just see, et siin on vähe teisi samasuguseid. Siin ei pea käekotti kramplikult kaenla all hoidma. Siin tunneb mujalt tulnu, et ta pole ainult üks paljude seas, on tunne, nagu oleks ta väljavalitu, kellele selline ilu osaks langeb.
Küsisime oma õpilastelt, mida nad Hiiumaal muudaksid või teistmoodi teeksid. Vastuseid oli esmapilgul päris utoopilisi, nagu näiteks see, et Hiiumaale ei tohiks üldse turismibusse ja autosid lasta ning Heltermaal peaks olema suur jalgrattalaenutuspunkt.Mõned ettepanekud olid aga konkreetsed ja hea tahtmise korral isegi teostatavad. Näiteks võiks kauplustes Hiiumaa tooted selgelt märgistatud olla. Praegu tuleb Hiiumaa kalatooteid teiste seast otsida, aga nende tarbeks võiks ju olla omaette letike.Muidugi meeldiks, kui siin oleks oma väike õlletehas või mõni suurem tehas teeks õlut, mida Hiiumaa sõbrad nautida võiks. Avalike kohtade muusikavalik ja -valjus pole muidugi ainuüksi Hiiumaa probleem: Konsumi kauplus-diskoteek tekitas küll elevust, aga mitte poolehoidu.
21 inimese ühine soov: Kallid hiidlased! Hoidke ja kaitske oma kodusaart ning säilitage ja hinnake hiiumaist. Uskuge, me ei vaja teravaid elamusi ja ekstreemturismi, vaid tuleme hea meelega vaatama lilli ja liblikaid, kõike seda, mis teil juba olemas on.Olge uhked, sest elate tõelisel muinasjutusaarel.
|
|
|
 |
|
|
Järvi Lipasti, Tiiu Heldema Hiiu Leht 19-07-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|