|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
ARVUSTUS: Kes otsib, see leiab
|
|
|
|
Eluteekonda ei oska keegi ette aimata. Isegi paremate kavatsuste puhul tuleb arvestada üllatuste ja tagasilöökidega. Kuid sisemine tahe ja tung positiivse poole on tihti määrav ja annab tulemusi. Otsing kas selge või ebaselge eesmärgi suunas vajab enesekindlust, kohanemisvõimet ja tihti, eelkõige huumori meelt.
Eesti rikkalikus kirjandusloos on olemas arvukalt otsijaid, kes peegeldavad ühel või teisel määral eelnimetatud iseloomujooni.
Kroonprintsiks kahtlemata Gailiti Toomas Nipernaadi, romantiline hulkur, kes mitmes eri rüüs, peamiselt aga end kirjanikuna esitades, otsib eneseväärtust, inimlikku mõistust, seda mänglevalt ennnast argipäeva väiklusele vastandades.
Teine tegelane on Ilmar Talve Juhanson, kes reisides Soomes, võõral maal, kodumaalt sõja tõttu sinna sattununa oskab huumoriga kujutada temale absurdseid olukordi, hoida elumõtet. Koomiliste olukordade esitustes toob Talve haruldase täpsusega lugejale esile demokraatia väärtusi. Nii Talve kui Gailiti peategelased vabastavad lugeja huumoriga igapäevasest elust, samas aga panevad mõttekäigu liikuma inimsuse positiivsete pürgimuste suunas.
Nipernaadile ja Juhansonile saame nüüd ka lisada veel ühe kuju Eesti kirjanduslukku - Douglas Wellsi. Päris inimene, mitte väljamõeldud kuju.
Douglas Wellsi värskelt ilmunud autobiograafiline antoloogia “In Search of the Elusive Peace Corps Moment ~ Destination: Estonia” väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Kuigi pealkiri on ehk pikk ja pisut kohmakas, võtab see kokku raamatu sisu. Teos kirjeldab idealistliku ameeriklase sattumist Hiiumaale (ehk oleks pealkiri võinud olla Destination: Hiiumaa...) ja tema juhansonlikke reise ja saavutusi seal.
Douglas Wells sündis ja kasvas üles Omahas, Nebraskas. Oluline on siinjuures märkida, et suure sõjaväe strateegilise kompleksi lähistel. Külma sõja ajastu mõjutas tugevasti tema suhteid N. Liidu venelastega. Venelane on vaenlane, oht oli teada. Nagu Nipernaadi, uitas ka Wells. Pärast kõrgkoolilõpetamist liikus töökohast töökohta, leides aga eneseväljenduse muusikas, mängides bändides, lootuses avalikusse ette jõuda. Tahe enamat saavutada suunas ta vabatahtlikult kandideerima USA Peace Corps ehk ahukorpuse ridadesse, kuhu teda ka vastu võeti. Rahukorpuse eesmärgiks on viia demokraatlikke mõtteid mujale maailmasse, toetada arenevaid riike tehnika, raha, ja nõuga. Oluline rõhutada, et riigi rahadega, aga vabatahtlike tööjõuga.
Autor kuulus esimesse rahukorpuslaste gruppi, kes saadeti kokkuvarisenud N.Liidu aladele demokraatia taastamise huvides. Külma sõja USA poolne “produkt”, preeriamees Wells saadeti väljaõppeks alul Lätti, suunati siis Eestisse, Tartusse täiendamiseks, lõppsiht aga Hiiumaa. Tartus oleku aega kirjeldab Wells terava huumoriga - eriti siis, kui ta hakkas aru saama, et Eestis on rohkem venelasi kui arvata võiks. Wellsi saabumine Hiiumaale juhtus samal ajal, kui endised N. Liidu väed lahkusid saarelt. Cornhuskeri põlved ei värisenud, kui nägi vene sõjaväelasi, aga kõhedust kirjeldab ta lugejale selliselt, et lugeja kujutab ennast kohal olevat. Ta oli esimene ameeriklane Hiiumaa pinnal üle peaaegu 50 aasta - mida see vene sõdur sellest võib arvata!
Eesti piirivalvega, passitemplite ja viisade jamadega kokkupuutumine, kõike seda kirjeldab ta ennastsalgava huumoriga. Uudsusega kohanemine oli tihti masendav - ettekujutus ja idealism said algpäevadel paraja põntsu. See aga polnud veel midagi, võrreldes sellega, kuidas hiidlastega pidi toime tulema. Wellsi huumorisoon ei jätnud teda maha aga kunagi, isegi siis, kui teda Hiiu saunast “välja aurutati”. Nebraska jonn oli nii tugev, et suutis lõpuks leilile vastu pidada, ja mitte alati saunajärgsest kohustuslikust kodupruulitud kesvamärjukesest purju jääda. Neid nauditavaid episoode on raamatus palju. Kuidas vaevaliselt eesti keel sai selgeks õpitud. Douglas Wells muuseas räägib (ja kirjutab!) täna eesti keelt palju paremini, kui mitmed kes Välis-Eestis sündinud eesti perekonda, täienduskoolides käinud.
Kuidas hiidlaste huumoriga oli raske toime tulla. Wells sai heaks semuks Tarmoga, kellele mingi ülesanne ei olnud võimatu. Kirgliku kalamehena läks Wells Tarmoga kalale, oodates ridva ja landiga püüki. Nägi siis, kuidas Hiiumaal seda tehakse. Ka üks raamatu pärle. Bürokraatiaga tegelemine ajas kas õlut jooma või juukseid kitkuma. Aga lõpptulemusena, pärast mitmete lahingute kaotusi võitis Wells ikkagi bürokraatiavastase sõja.
Inglise keeles on väljendus “self-deprecating humour”, mida saaks vist tõlkida meie keelde kui enese kulul nalja viskamine. Suuremas grupis kujuneb selline soon sõbralikuks tögamiseks. Seda oskab vist saarterahvas eestlaste hulgast paremini teha kui mandrirahvas. Wellsi kirjastiilist on näha, et ta õppis neilt palju. Saavutas ka rohkem kui USAs kunagi unistas. Muusika alal on huvitav mainida, et Omahas number 1 hitti lootev noor kitarrist saavutas seda Eestis, mitte ainult Hiiumaal. HEPT ansambliga (nimi pärineb Hiiumaa EPTst, ansambli liikmed seal tööl) saavutas Douglas Wellsi kirjutatud ja ja mõnusa Nebraska aktsendigalauldud “Kas Sa Räägid Inglise Keelt”, lauldud mandrimaa raadio edetabelites esikoha. HEPT oli Eestis hip.
Kõige kuulsam saavutus Douglase Hiiumaa ajastul oli ehk see kuidas Wells Emmaste kirikukella metallidetektoriga leidis. Raamatu pikeim osa on sellelegi pühendatud. President Lennart Meri tänas teda isiklikult selle leiu eest, käigus on kinofilmini liikumine, rezhii kirjutamine, Hollywoodist toetajate otsimine. Isegi kuulus teleevangelist Robert Schuller mainis mulluses jõulutervituses oma kogudusele leidu, kui usukinnitust ning pastor saatis majandusliku toetuse Hiiumaale.
Ei taha liiga ette ära rääkida. Inglise keeles kirjutatud raamat pakub lustakat lõbu lugejale. “In search of...” peegeldab seda kuidas võõrale maale (saarele) sattunud romantiline hulkur võeti omaks. Ja veel kuidas. Douglas armus. Kaunis Hiiu neiu Kairit oskas alul küll Omaha poisile mõista anda et noh, sa pole meie poiss, aga Douglas kinnitas veenvalt, et on. Kes otsib, see leiab, ja Wells leidis Hiiumaalt kinnituse nii oma lähenemisele ellu kui ka elukaaslase.
Saare elu vist tõmbab. Hiiumaalt on Douglas ja Kairit sattunud nüüd Hong Kongi, kus Douglas töötab USA välisteenistuses. Side Hiiumaaga aga on tugev, tänapäeva elektroonilises maailmas saab tihti kodus käia.
Raamat on saadaval hetkel, vaid interneti kaudu kirjastaja Xlibrise kaudu (www.Xlibris.com) või telefonil +1-215-923-4686. Peatselt jõuab see USA raamatupoodidesse. Kiiduväärt esikteose autoril on ka sõprade hulgas hüüdnimi, mis pärineb ta eesnimest. Douglasest tehti Tuglas. Tuglasega võrrelda on vara, aga kes teab. Kui juba Gailiti ja Talvega saab seda teha, siis Nebraska mehelt, täna auhiidlaselt, kes oma eluotsingutelt tõi koju eesti keele ja hiiu neiu, võib oodata suuremaidki üllatusi!
|
|
|
 |
|
|
Tõnu Naelapea Hiiu Leht 19-07-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|