Laupäev, 24. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 18:30
Temperatuur: 10.4°C
Õhurõhk: 752.1 mmHg
Õhuniiskus: 96 %
Tuule kiirus: 4.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Veere sadama omanikud lubavad ehitada reisisadama (1)  
  Läänesadama ehitusest võib kujuneda Kõuhknate ja Laidode võidujooks
Avalikkuse tähelepanu saatel toimetava Undva sadama huvigrupi varjus on Veere sadama omanikud tasa ja targu toimetades jõudnud väga lähedale reisisadama rajamisele Veerele.

Möödunud aasta oktoobris Kihlekonna vallavolikogus algatatud Veere sadama ja sellega külgnevate alade detailplaneering näeb ette praegu kalasadamana tegutsevale Veerele uue sadamakai ehitamist reislaevade vastuvõtuks.

AS Veere Sadam juhataja Ilmar Piilmann ütles Meie Maale, et uus kai on võimeline vastu võtma peaegu kõik Läänemerel seilavad reisilaevad. Enamuses reisilavead on kuni 6 meetrise süvisega ja sellised laevad oleme valmis kõik sisse võtma, selgitas Piilmann.

Reisisadama valmistähtaeg sõltub Piilmanni sõnul eelkõige asjaolust kuidas õnnestub valmis saada erinevad projektid ja need kooskõlastada. "Ehitustöö kui selline jääb järgmisesse aastasse ja järgmise aasta sügiseks peaks asi olema enam vähem valmis," ütles Veere sadama juhataja.

Uue sadamakai ehituseks ja süvendustöödeks kulub Piilmanni hinnangul 50-60 miljoni krooni. Süvendustöödega loodavad Veere sadama omanikud omal jõul hakkama saada kasutades Hiiu Kaluri gruppi kuuluva AS Moonsund Shipping tehnikat.

Ilmar Piilmann tõdes, et kuna Veere sadama omanikud on oma detailplaneeringu kallal töötanud juba pikemat aega tuli Undva huvigrupi algatus Kesknõmmega uuele ringile minna kerge üllatusena.

Piilmann ei varjanud, et Veere ja Kesknõmme projektist võib kujuneda omamoodi võidujooks, kus reisilaevandus jääb investorile, kes sadamaehitusega varem alustab. Seetõttu on Veere sadama omanike eesmärgiks Kesknõmme konkurente edestada. Hetkel on võimalus vai esimesena maase lüüa Veerel, kelle detailplaneeringu menetlust saadab konkurendiga võrreldes vähemalt paarikuuline edumaa. "Aga esilagu prooviks leida koostööks huvitavaid punkte," märkis Piilmann.

Perekond Kõuhknale kuuluva Hiiu Kaluri vaatevinklist tähendab koostöö, et Kesknõmmele sadamat ei tule ning seni süvasadama rajamisega laineid löönud Laidod keskenduvad Veere kasuks.

Koostöövalmidust ilmutas Piilmann teistegi sadamast huvitatud ettevõtjate aadressil. "Kõik kes tahavad kampa lüüa, palun."

Kesknõmmele panuse teinud OÜ Saare Sadam juhatuse liige Lembit Laido ütles Meie Maale, et mida rohkem sadamaid tuleb, seda parem Saaremaale. Laido sõnul jätkab Saare Sadam kõigele vaatamata oma äriplaani elluviimist.

Aasta algul Ninasel asuvat Tamme sadamamakohta välja pakkunud Mustjala vallavanem Merit Meri ütles, et Tamme kui sadamakoha laitsid maha nii keskkonnaminister
Kranich kui ornitoloogid. Samas on Tamme vastu huvi tundnud Tallinna ettevõtjad eesmärgiga rajada Ninasele huvisadam jahtide vastuvõtuks.

Maavanem Jüri Saar ütles Meie Maale, et ta on Veere sadama plaanidest vaid kuulnud. "Mis meil selle vastu on, kui sadamaid tuleb mitu. Ametnike seisukohalt ei ole üldse oluline, kes sadama teeb ja kes on omanik," rääkis Saar. Maavanema sõnul oleks mõistagi hea, kui maakonnale nii oluline ehitis valmiks suuremate lahkhelide ja üleliigsete kuludeta, kuid kätt ette panna ei saa kellelegi. "Las nad teevad detailplaneeringud valmis, eks siis saab teha ettepanekuid ja märkusi ning võibolla ka öelda, et üks koht on perspektiivsem kui teine."

Mereranda ehitamine muutub keerulisemaks

Keskkonnaministeerium jagab omavalitsustele juhtnööre, kuidas edaspidi paremini rakendada ranna ja kalda kaitse seadust, et ära hoida kergekäelist ehitustegevust ehituskeeluvööndis.

Keskkonnaminister Heiki Kranichi vastavasisulises kirjas öeldakse, et edaspidi võtab keskkonnamisisteerium ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusi vastu ainult kohalikelt omavalitsustelt, kusjuures taotluse aluseks on kohaliku omavalitsuse volikogu vastu võetud planeering koos asjakohaste põhjendustega.

Keskkonnaministeeriumi planeeringut peaspetsialisti Jüri Lassi sõnul on ministri kirja eesmärk selgitada omavalitsustele ministeeriumi käsitlust praegu kehtivast ranna ja kalda kaitse seadusest. Tänane seadus ei sea täpset protseduuri kuidas kaldakaitsevööndi vähendamise taotluse esitamise protseduur peaks käima ja kirja eesmärk on ühesed reeglid panna paika.

1995. aastal vastu võetud ranna ja kalda kaitse seaduse rakendamisel on olnud probleeme nii seadusesätete tõlgendamisel kui asjaajamisel.

"Tihtipeale tuli ministeerimisse mister X oma kirjaga ja soovis saada erandit. Ministeerium ei pea aga mingil juhul õigeks, et ühe isiku suva alusel tehtaks seduse suhtes erand," rääkis Lass. "Erandi tegemine peaks käima nii, et see on kohaliku omavalistuse tahe ja selle tahte esitab vald või linn aga mitte suvaline isik."

Lass, kes ise on ministri poolt alla kirjutatud kirja üks autoritest, märkis, et kirja ajendas tegema asjaolu, et rannal kiputakse ehitama mõistusevastastesse kohtadesse. Näiteks kevadel Hiiumaal käies puutus Lass kokku jutumiga, kus ehituskeeluvööndit vähendada sellises kohas, kus maikuu keskel oli vesi üle põlve. "Tahetakse ehitada traditsioonilisest ehitusjoonest tunduvalt ettepoole, aga inimese tarkus vanal ajal oli just täpselt selline, et ei ehitanud sinna kus oli mõistusevastane ehitada.".

Saare maavalitsuse planeeringu peaspetsialist Raimond Jõearu sõnul loob ministri kiri selgust ka olukorda, mis tekkis pärast keskkonnaosakonde üleviimist maavalitsuse alluvusest ministeeriumi otsealluvusse. "Selle tulemusel tekkis vahepeal olukord, kus maakonna planeeringut muutvad ettepanekud ehituskeeluvõõndi vähendamisel ei saanud maavanema poolt eelnevat kooskõlastust. Kirjas on selgelt öeldud, et kui mingi planeering muudab maakonna planeeringut on maavanema seisukoht vajalik," rääkis Jõearu.
 
  AIN LEMBER Meie Maa 21-06-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juun 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1890 Veebimajutus: www.eq.ee