|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Rahvusvaheline noortelaager Hiiumaa
(1)
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Hiiumaal toimus esmakordselt rahvusvaheline noorsoolaager, kus lisaks 11-liikmelisele Käina valla noorte grupile olid kohal 9 Norra, 1 Prantsuse ja 10 Walesi noort. Kaasas olid ka 2 Norra, 2 Walesi ja 1 Prantsuse liider. |
 |
Aprilli keskel oli Hiiumaal nädalane rahvusvaheline noorsoolaager, kus osalejaid Hiiumaalt, Norrast, Suurbritanniast Walesist ja Prantsusmaalt.
“Kõik sai alguse eelmise aasta märtsis, mil käisin Prantsusmaal Korsika saarel seminaril “Kuidas olla Euroopa kodanik, elades saarel?” Norrakad ja weilslased, kes tegelesid noorsoovahetusega, tegid ettepaneku Hiiumaa noortel neile külla tulla,” rääkis ettevõtmise Hiiumaa-poolne korraldaja Heli Tuisk. “Läksimegi, saime headeks sõpradeks.”
Õpitakse juurde teistest kultuuridest
Walesi kooliõpetaja Tina Simmons selgitas, et nende piirkonnas tegeletakse noorsoovahetusega juba pikemat aega. Igal aastal võetakse vastu grupp noori. Norra noortega ollakse sidemetes viimasel neljal aastal.
Norra grupijuhi Roger Kjorstadi sõnul on noortevahetuse põhiliseks eesmärgiks, et noored õpiksid juurde teistest kultuuridest, saaksid uusi kogemusi, tuttavaid-sõpru. Noortelaagrites on põhilisteks teemadeks loodus ja keskkond. Hiiumaal pöörati lisaks tähelepanu narkomaaniale ja aidsiohule.
“Narkomaania on üks paljudest võimalikest teemadest,” märkis Tina Simmons. “Kord on keskkonnale pühendatud teema, sageli rohkem füüsilist tegevust: sõidetakse aerupaatidega ja ronitakse mööda kaljunukke. Kasutatakse ära keskkonda, kus hetkel ollakse. Hiiumaal ei saa ju mööda kaljusid ronida.”
Tina Simmons selgitas, et Walesi noored käivad küll Euroopas ringi, kuid tavaliselt minnakse Prantsusmaale, Hispaaniasse või kuhugi soojale maale, kuid mitte Norrasse või Eestisse. “Kui küsisin noortelt, kas tahate Eestisse minna, oli esimene küsimus: kus see on?” naeris Tina.
“Arvasin, et Hiiumaal on väga vanad autod...”
“Arvasin, et Hiiumaal on väga vanad autod ja vanad majad, et siin ei ole arvuteid, ainult pliiatsitega kirjutatakse, “ tunnistas Walesi noormees Thomas James.
“Hämmastav ja huvitav, et Eestis näed oma silmaga, kuidas asjad muutuvad. Praegu on vana ja uue segu,” märkis Roger Kjorstad. “Läinud öösel läksid meie tüdrukud Käina koolimajas dušši alla ja mõtlesid, et kui siin selline on, siis missugune veel dualettruumis võib olla!? Kuid nad saadeti teisele korrusele, kus oli kõik tutt-uus! Oldi taas hämmingus.”
Selliseid laagreid võiks korraldada tihedamini
Reedel, 6. aprilli õhtul käis Käina Gümnaasiumi ruumides seetõttu vilgas elu: eestlaste grupp tegi viimaseid ettevalmistusi, sest kella 9 paiku pidid laagrisosalejad kohale jõudma.
Kuna grupis oli 4 eelmisel suvel Norras käinud noort, siis möödus esimene õhtu vanu tutvusi üles soojendades ja uusi nägusid uurides ja videot vaadates.
Laupäeval toimus üritus Narko EI. Moodustati erinevatest rahvustest töögrupid, mistõttu uusi tutvusi sõlmida ja laagriellu sisse elada oli lihtne. Iga grupp pidi esitama ettekande teeaml “poisid ja tüdrukud” erinevatest vaatenurkadest ning tegema plakati mingist kindlast stereotüübist (koduperenaine, ärimees, kuum kutt jne). Plakatid tulid välja fantaasiarikkad ja meeldisid kõigile väga. Õhtu lõppes diskoga, mis rahvaarvu poolest ületas kõik siiani Käinas olnud diskod.
Pühapäeval käisime Hiiumaa ekskursioonil. Õhtul valmistasid noored koos Norra ja Walesi plakateid, mida saab siiani näha Käina Gümnaasiumi raamatukogus.
Esmaspäev oli kindlasti meeldejääv päev Käina Gümnaasiumi õpilastele, kelle tundides välismaalased käisid ning endast ja oma maast rääkisid. Eriti tekitas see, et norrakad esitlesid end selges eesti keeles järgmise tekstiga: “Minu nimi on…. Ma olen (vanus) ja ma tulen Norrast.” Kerge aktsent muidugi oli, kuid kõik said öeldust aru ning esitajad võeti vastu tormilise aplausiga.
Teisipäeval toimus Kassari Haridusseltsi majas käsitööpäev, kus enim armastati värvida plastmassist mune ja värvida aknakaunistusi. Tegeldi ka viltimisega, mis võimaldas nii mõnelgi endale toreda mütsi meisterdada. Mõned tüdrukud kudusid kaltsuvaipa. Kõigil oli võimalus kasutada internetti ja käia ratsutamas.
Kolmapäeva hommikul koristasime Sääre tirpi ja peale lõunat oli Kiigeplatsil grillipidu. Kuna ilm oli üliilus, siis nautisid kõik päeva täiel rinnal.
Õhtul teatasid liidrid, et toimub tüdrukute iludusvõistlus ja kõik on kohustatud osa võtma. Tund hiljem aga selgus poiste jaoks kurb tõsiasi, et hoopis kohtunikud peavad riietuma tüdrukuteks ja osalema iludusvõistlusel... Igatahes said osalejad oma rolliga väga hästi hakkama — pealtvaatajail oli väga lõbus ning kõik jäid rahule.
Neljapäeva veetsime taas Kassari Haridusseltsi majas. Viltisime, värvisime mune ja tegime aknakaunistusi. Paljud grupid külastasid Hiiumaa muuseumi. Õhtul oli laagris osalejatele Vetsi Tallis disko. Tol ööl keegi eriti ei maganud, sest kõik olid headeks sõpradeks saanud ning kuna järgmisel päeval ootas ees lahkumine, siis ei raatsitud üksteisest lahkuda...
Kiiresti jõudis kätte reede hommik ning asjad tuli kokku pakkida. Lahkuminek oli väga kurb- kõik kallistasid üksteist ning nii mõnigi oli nutma puhkemas.
Reede öö veetsid väliskülalised Tallinnas ning laupäeval tegid nad linnas sisseoste ja tutvusid linnaga. Seekord aga oli lahkumine kurvem- osad hiidlased läksid kaasa ning nii mõnigi neist nuttis, kui uued sõbrad minema hakkasid...
|
|
|
 |
|
|
Tiit Sameli, Evelin Vahe Hiiu Leht 26-04-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|