 |
Laupäev, 30. september | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Euroopa Liitu minek nõuab 40 miljardit | |||||
|
Rahandusministeeriumi koostatud Euroopa Liiduga (EL) liitumiseelse majandusprogrammi kohaselt nõuavad suuremad reformid ja investeeringud aastani 2013 Eestilt ligi 40 miljardi krooni kulutamist.
Valitsus arutas eile kabinetiistungil majandusprogrammi, mis käsitleb Eesti majanduse arenguid kohati aastani 2015. Selle aja jooksul läheb kõige enam raha ehk kokku 21,3 miljardit krooni keskkonna-alaste nõuete täitmiseks. Rahandusminister Siim Kallas ütles, et pikas perspektiivis nõuab Eesti majandus tõesti ligi 40 miljardi investeerimist, kuid suur osa neist kulutustest tuleb teha vaatamata sellele, kas Eesti liitub EL-iga või mitte. "Euroopa Liiduga liitumine lihtsalt täpsustab ja konsentreerib meie jõupingutusi, mis me peame tegema niikuinii," lausus Kallas. Näiteks enam kui 10 aasta jooksul keskkonnainvesteeringuteks kavandatud 21 miljardit krooni sisaldab Kallase sõnul nii erasektori investeeringuid kui ka riigi raha ja välisabi arvel tehtavaid investeeringuid. Põhiosa keskkonnainvesteeringutest kulub Narva Elektrijaamade renoveerimisele ning veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamisele, rääkis Kallas. Kallas kinnitas, et liitumiseelse majandusprogrammi täitmine on jõukohane ja kõikide oluliste reformide jaoks on katteallikad olemas. Kuigi Euroopa Liidu maksupoliitika omaksvõtt mõjutab Eesti hinnataset, peaks programmi kohaselt selle mõju jääma suhteliselt tagasihoidlikuks. Lähima viie aasta jooksul ootab Eestit prognoosi kohaselt ees 30-protsendiline hinnatõus elektri, vee ja kanalisatsiooni ning linnaliinide reisijateveo, prügiveo ja postiside osas. Samuti on oodata üüri piirmäära vabastamisel üüri tõusu 17 kroonini ruutmeetri kohta, mis põhjustab 1,7-protsendilise üldise hinnataseme tõusu. Elektri hinnatõus põhjustab üldise hinnataseme tõusu 0,8 protsendi võrra. Veevarustuse, prügiveo ja linnatranspordi kallinemine põhjustab hinnangu järgi vastavalt 0,45-, 0,24- ja 0,21-protsendilise üldise hinnatõusu. Maksusüsteemis suuri muudatusi oodata pole, kavas on tõsta mootorikütuse aktsiisi. Samas loodab rahandusministeerium maksukoormuse jätkuvale alanemisele. Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu nentis, et kõik ootavad maksude alandamist, kuid praegu tundub, et suurt võimalust selleks pole. "Eestis on maksutase veidi madalamal kui Euroopa Liidus ja eks sotsiaalpool tuleb ka vastu," lausus Maripuu. Programm näeb ette riigi jätkuvat sekkumist eraettevõtlusesse. Nii era- kui riigifirmade puhul võib valitsus võimalike majanduskriiside korral kasutusele võtta stabiliseerimisreservi vahendid. Maripuu märkis, et tema seda normaalseks ei pea. "Stabiliseerimisreservi raha tuleks eelkõige kasutada suurte reformide läbiviimiseks," ütles ta. Ainuüksi pensionireform võtab edaspidi miljard krooni aastas. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku kinnitusel riigi osatähtsus majanduses programmi järgi ei suurene. "Dokument järgib seniseid majanduspoliitilisi põhimõtteid; C= et põllumajandustoetused suurenevad küll, kuid Euroopa Liidu vahendite arvel, olulist rolli hakkab mängima SAPARD," selgitas Vaarik. Programmi kohaselt ulatub lähiaastatel investeeringute tase 25-28 protsendini SKP-st, mis on kõrgem üleminekuperioodi senisest keskmisest. Samas ei too investeeringud kaasa uute töökohtade tekkimist, kuna on pigem suunatud erastatud infrastruktuuri renoveerimiseks ja ELi astumise ettevalmistusteks. Maripuu hinnangul on oluline aspekt tööpuuduse vähendamisel Eesti baashariduse parandamine, et saaks sellise tööjõu, mida oleks võimalik rakendada suurema lisaväärtuse tootmiseks. Haridusse kavandatakse suunata aastas kuni seitse protsenti SKP-st. Maripuu väitel peaks investeeringud algama 10-protsendist SKP-st. Samuti on kavas tõsta õpetajate palk 1,5-kordse Eesti keskmise palgani ja teadurite oma 2,4-kordse keskmise palgani. |
|||||
|
|||||
| MM/BNS BNS 18-04-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Kaur, Kauri, Tauri | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3546 | Veebimajutus: www.eq.ee | |