|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Laar nõuab Saarelt aru lahkumishüvitise asjus
(1)
|
|
|
|
Peaminister Mart Laari hinnangul peaks Saare maavanem Jüri Saar riigile tagasi maksma 112 500 krooni suuruse lahkumishüvitise, lähiajal palub Laar Saarelt hüvitise asjus kirjalikke selgitusi.
Valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik vastas eile jaatavalt Meie Maa küsimusele, kas Eesti valitsus maavanem Jüri Saare tööandjana saab teda sundida hüvitist tagasi maksma. “Peaministri hinnangul peaks Saar raha tagasi maksma,” sõnas Põiklik.
Ka rahandusminister Siim Kallas on kinnitanud, et ametis olevale Jüri Saarele lahkumishüvitise maksmine oli ebanormaalne ning see raha tuleks tagasi maksta.
Jüri Saar ise on varem öelnud, et ei kavatse hüvitist tagastada.
Rahandusministri nõunik Daniel Vaarik ütles eile, et ükski seadus raha tagasi maksma ei kohusta, küll aga võib seda teha avalik arvamus.
“See on ka ju palkade avalikustamise üks mõte – avalikkusel tekib võimalus otsustada ja nõuda. Valitsus antud olukorras ei saa muud teha kui taunida,” nentis Vaarik.
Suure lahkumishüvitise maksmine Saare maavanemale tuli avalikuks möödunud nädalal pärast seda, kui rahandusministeeriumi nõudel ametnike palgaandmed internetis avalikustati.
Saare maavalitsuse jurist Jaan Leivategija kirjutas eelmisel nädalal Meie Maas, et hüvitise määramine kuulub valitsuse pädevusse ning ka võimalik tagasinõudmine saab toimuda vaid valitsuse korraldusel ja kooskõlas seadusega.
Leivategija viitas, et seni ei ole valitsus võtnud vastu otsust lahkumishüvitise määramise tühistamise ja selle tagasinõudmise kohta.
“Seda ilmselt seetõttu, et selline otsus ei oleks õiguspärane ja ka kehtiv seadusandlus seda ette ei näe. Seega ei ole korrektsed spekulatsioonid selle ümber, kas ja kuidas hüvitis tagasi maksta,” märkis Leivategija.
Priit Põiklik kinnitas, et peaminister Mart Laar ei ole Jüri Saarelt hüvitise asjus veel selgitusi nõudnud, kuid seda tehakse lähiajal. Põiklik viitas taas, et lahkumishüvitist saab siiski maksta vaid lahkunud ametnikule, mitte aga ametisse jäänule.
Daniel Vaariku sõnutsi on kavas taoliste segaduste edasiseks vältimiseks muuta seadusandlust. Näiteks on mõeldud põhimõttest, et kui näiteks hüvitise saanud inimene naaseb samale kohale kolme kuu pärast, siis ta maksab tagasi poole rahast, kui kuue kuu pärast, siis ei peaks ta raha tagasi maksma.
“Arvutus lähtuks sellest, et hüvitise maksmisel on arvestatud, et inimesel oleks järgmise kuue kuu jooksul võimalik uus töö leida ning kuskile tuleb ju piir tõmmata,” selgitas Vaarik ja lisas, et esialgu on kõik alles idee tasandil.
“Ootame ka meie riigihalduse osakonna poolt tehtavat analüüsi palkade avalikustamise tulemustest. Võimalik, et nende tulemuste põhjal saame veel ideid, kuidas seadusi muuta,” lausus Vaarik.
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 11-04-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|