|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Dendroloog kaitseb abilinnapea valdustes kasvavat haruldast puud
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Kuressaare aselinnapea Aarne Mustise valduses Lossi 15 kasvab jalaka püramiidvormi Eesti suurim isend. Mehis Tulk |
 |
Kuressaares abilinnapea Aarne Mustisele kuuluva Lossi 15 maja ees kasvavad kaks hariliku jalaka püramiidvormi (Ulmus glabra “Exoniensis”) isendit. Tegemist on mainitud vormi Eesti vanimate esindajatega, nende vanus on orienteeruvalt 120 aastat, mistõttu iseloomulikust püramidaalsest võrakujust on vähe säilinud.
Linnapoolne puu (kõrgus 16m, tüve ümbermõõt 246cm) on ühtlasi jalaka püramiidvormi Eesti suurim isend, pargipoolse puu mõõtmed on väiksemad (kõrgus 14m ja tüve ümbermõõt 220cm).
Puud kasvavad 18. sajandil ehitatud hoone – parun Erich Nolckeni linnaresidentsi (Haeska koja) – ees mõlemal pool portaali, moodustades sellega ansambli, ning neil on vanalinnas haljastusajalooline väärtus. Kõnesoleva hoone juurde kuulus Kuressaares üks esimesi 19. saj. II poolel kavandatud ja rajatud pargitaolisi iluaedu, mis Lossi, A. Kitzbergi ja Kitsa tn. vahelisel alal on osaliselt veel säilinud. Omal ajal oli see aed paekivimüüriga piiratud.
Puude tervislik seisund. Linnapoolse puu seisund on hea – kuivade okste osakaal võras on minimaalne, tegemist on peamiselt väiksemate okstega, mis tuleb kõrvaldada, kasutades tõstukit.
Pargipoolse puu võra on tunduvalt halvemas seisukorras, sellest on hävinud u. 40%. Põhjuseks on olnud asjatundmatu okste saagimine katuse viimatise remondi ajal ja võimalik, et ka 1984/85. ja 1986/87.a. karmi talve tekitatud kahjustused. Kuivanud okste ja tüügaste näol kujutab puu ohtu hoonele ja jalakäijatele. Ohu kõrvaldamiseks tuleb puud kohe hooldada – kuivad oksad ja tüükad saagida. Hooldatult võib see puu veel kaua püsida, kaunistades koos teise isendiga hoone portaali.
Puude hooldamiseks soovitatavad meetmed:
A. Kuivade okste ja tüügaste saagimine
Väldib või vähendab oluliselt puudest tingitud ohtu. Hooldustööde käigus saab puurimise teel täpsemalt hinnata puude seisukorda ka võra ülalosas, kriitilisel 4-5m kõrgusel. Tervete okste saagimisel tuleb lähtuda printsiibist, et mida vähem seda parem. Küll aga võiks kõrvaldada portaali varjavad ja otse katuse kohale ulatuvad väiksemad oksad ja võrsed. Tüükad ja jämedamad kuivanud oksad saagida kaldu ja katta plaadiga nii, et see ei paistaks silma, takistaks vihma ja lume sattumist õõnsusse ja ühtlasi ventileeriks seda. Lõikehaavad katta värnitsat sisaldava halli välistööde õlivärvi või spetsiaalse hooldusvahendiga “Bayleton”.
Ühtlasi tuleks uurida, kas puud ei ole nakatanud jalakasurma nime all tuntud seenhaigusesse, mis Euroopa linnades on põhjustanud jalakate hulgalise hävingu, kuid mille suhtes liigi püramiidvorm on osutunud resistentsemaks kui tüüpiline harilik jalakas.
Ülalmainitud hooldust on soovitanud Tallinna Botaanikaaia dendroloogid Olev Abner, Jüri Elliku ja Aleksei Paivel.
B. Uuenduslõikus kogu võra ulatuses
Sel juhul on 100% garanteeritud puu ohutus, kuid tuleb silmas pidada, et kärpimine põhjustab puude vitaalsuse olulist vähenemist. Stockholmis on seda moodust jalakate puhul küll üsna hea eduga praktiseeritud, kuid tõenäoliselt pole seal tegemist nii vanade puudega.
Uuenduslõikust on soovitanud Eesti Dendroloogia Seltsi esimees Aino Aaspõllu.
Puude likvideerimine ei ole põhjendatud, kuna:
1. haljastusajalooliselt on nad vanalinnas erandiks ja hoonega tihedalt seotud,
2. tegemist on Eesti vanimate ja suurimate püramiidjalakatega,
3. Euroopa linnahaljastuses on vanad jalakad haruldased,
4. puude juurestik ei kahjusta ajaloolist hoonet,
5. Kuressaare Looduse Ümarlaua poolt on tehtud ettepanek puud looduskaitse alla võtta üksikobjektidena.
|
|
|
 |
|
|
Aleksei Paivel, Tallinna Botaanikaaia vanemteadur Meie Maa 11-04-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|