Laupäev, 28. jaanuar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saared on erilised  
  Tallinnas oli eelmisel nädalal rahvusvaheline kaks päeva kestev konverents Saared Euroopas, mille korraldas Saare maavalitsus siseministeeriumi toetusel. Konverentsil tutvustati meetmeid, mida on saarte arenguks tarvitusele võetud tänapäeva Euroopa riikides.

Põhiettekandega esines Euroopa Mereliste Äärealade (CPMR) saarte komisjoni peasekretär Jean-Didier Hache.


Maavalitsuse arengu– ja planeeriguosakonna juhataja Reet Kokovkin, hiidlastest B7 foorumil osalesid?

Hiidlasi oli konverentsil kahjuks vähevõitu. Kohal olid B7 töörühmade esindajad ja maavanem. Ootasime muidugi osavõtjaid omavalitsustest, ettevõtjaid ja muid huvilisi.


Foorumil öeldi välja arvamus, et Eesti saareelanike osatähtsuse vähenemine ennesõjaaegselt 10 protsendilt praegusele 3,5 protsendile kogu rahvastikust on Euroopa kontekstis ennekuulmatu. Kas keegi Eesti–poolsetest esinejatest oskas selgitada, kas riik on midagi ette võtnud/võtmas saarte elanikkonna suurendamiseks?

Selle väitega esines Euroopa Mereliste Äärealade organisatsiooni (CPMR) Saarte komisjoni peasekretär Jean-Didier Hache, kes esitas oma ettekande vormis: Kui ma oleksin Eesti peaminister, miks ma toetaksin saari EL läbirääkimistel? Ühtlasi mainis ta ka seda, et 21 saarel Euroopas on eristaatus, 7-l on selline eristaatus määratletud EL seadusega. Kõige lihtsam on eritingimusi saavutada EL astudes, juba emamaa läbirääkimiste käigus. Erilised tingimused, mis võiksid kõne alla tulla ka näiteks Eesti saarte puhul, oleksid praamiliikluse hinnast käibemaksu osa kaotamine, mitmesugused muud maksusoodustused jne. Dokumendi Eesti saared ja Euroopa Liit, kus võimalikud arengusoodustused ja läbirääkimiste teemad Eesti saarte jaoks on kirjeldatud, esitas Siseministeeriumi juures töötanud rühm valitsusele juba 1999 a. suvel. Siis oli tollase siseministri Jüri Mõisa reakstsioon väga kummaline – kelle arvelt te tahate seda saada?! Hetkel töötab B7 Läänemere saarte ühise arengustrateegia kallal, kus ka meie saarte huvid väljendatud saavad.

Küsimusele, kas riik on midagi ette võtnud elanikkonna suurendamiseks, vastamine muidugi ei olegi nii ühene. Jah, me saame ühendusepidamiseks dotatsiooni, iseasi, kas see meid praegusel kujul rahuldab. Jah, saartele laieneb eraldi regionaalprogramm, samuti on saared EL abiskeemi Phare sihtala. Jah, palju uut ja huvitavat kogemust on Hiiumaale saabunud läbi Biosfääri Kaitseala tegevuse. Kas mainitud meetmed just elanikkonda suurendavalt mõjuvad – pigem püütakse rahvaarvu vähenemist pidurdada. Hiiumaa elanikkonna vähenemise juures peame arvesse võtma, muidugi, ka loomulikku rahvaarvu vähenemist seoses sündide langusega riigi üldse, kuid tõelisus on meie jaoks saarelt väljarändavad inimesed. See probleem on saartele ühine, kuni viimase ajani soodustas maailma kultuuriline ja majanduslik areng tungi keskustesse. Kas suure linna ihalus ka praegu, infotehnoloogia ajastul on vältimatu? Muidugi, transport oli ja jääb pudelikaelaks, mis määrab majanduse arengut. Kas ka hiidlastele sild? Kui me suudame endale need küsimused selgeks mõelda, on oma ettepanekuid lihtsam seadusandjale ja valitsusele esitada.


Mõni aeg tagasi, kui räägiti parvlaeva piletihindadest, põhjendati väidet, et kõigile peab pilet (st ka saareelanikule) maksma ühepalju, sellega, et Euroopas vahet ei tehta. Ometi on teada, et paljudel saartel on Euroopa Liidus eristaatus. Kui palju neid on ning milles nende eristaatus seisneb? Kas ka Eesti saartel oleks veel võimalust oma staatust määratleda?

Selline väide, et EL saartele soodustusi ei tee, tulenes tollal, ma loodan, teadmatusest. Loomulikult on saared EL mõistes erilise staatusega, mis on määratletud juba Amsterdami e EL lepingu paragrahvis 158. Saarte transpordi toetusskeemid on riigiti erinevad, sellest on pikemalt kirjutanud Toomas Kokovkin mõned aastad tagasi. CPMR on 1995.a. avaldanud vastava uurimuse, mille aruanne ka Hiiumaal olemas on. Esimese hetkega tuleb meelde ehk värskelt mainitud Bornholmi näide, kus praamidotatsioon on kehtestatud seadusega (11,3 miljonit eurot aastas). Kuid selliseid näiteid, kus saarelt ostetud pilet on ühe, mandrilt teise hinnaga, või kus auto ülevedu on saarlastele erinev, on mitmeid nii Saksamaalt, Pranstusmaalt kui mujaltki.

Cozo saar, kes hetkel räägib läbi oma eristaatuse küsimusi emamaa Maltaga (kes, sarnaselt Eestiga, on EL kandidaatriik) on saavutanud käibemaksu kaotamise transpordihinnalt.

Konverentsil esines Ahvenamaa valituse liige Roger Jansson, kes meenutas 26 tuhande elanikuga saarestiku läbirääkimisi nii Soome kui EL-ga. Teatavasti saavutati eripiirkonna staatus, kus osaliselt ei kehti EL seadused. Muidugi on Ahvenamaa sõltumatu arengu ajalugu pikk sajandeid ja oma identiteeti seotakse pigem Rootsi kui Soomega. Kuid on teisigi näiteid (Korsika, Kreeka saared, Gröönimaa), kus eristaatus saavutati alles EL liikmesriigi koosseisus. Eesti jaoks, kui saarte ja mandri ettevõtjad on huvitatud, saaks kindlasti mõningaid punkte paigutada läbirääkimiste seni veel avamata peatükk 31 alla (muud küsimused). Ma pean silmas just transpordi käibemaksu ja maksuvaba piirkonna käsitlemist. Eesti jaoks on saared võimalus majanduse kiireks arendamiseks. Välisminister Ilves oma sõnavõtus julgustas saari suuremale aktiivsusele oma ettepanekute esitamisel.


Kuuldavasti on Bornholmil kavas oma elu ümber korraldada. Millist tarkust saaksid hiidlased-saarlased oma klubi(B7)kaaslaselt kasutamiseks?

Bornholmlased peavad vastavalt EL seadustele avama oma liinikonkursi üle-euroopalisele vähempakkumisele. Milliseid tagajärgi toob see kaasa saare tööhõivele ja maksulaekumistele? Meie liinileping lõpeb aastal 2004. Võib arvata, et siis peame meiegi käituma vastavalt EL reeglitele. Mis on uue olukorra head ja vead, kuidas kujunevad hinnad ja dotatsioonid, ei tea me praegu veel öelda, pole veel ilmselt hakatud mõtlemagi. Bornholm ja Gotland on pakkunud oma abi nende küsimuste läbitöötamiseks. Ilmselt oleks meile kasulik saata vaatleja mõlemale mainitud saarele, kes töötaks seadustega, räägiks ametnike ja ettevõtjatega, et kujundada meilegi huvitavast valdkonnast ülevaade.

 
  Urmas Lauri Hiiu Leht 05-04-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Apr 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2799 Veebimajutus: www.eq.ee