Neljapäev, 1. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saaremaa kaupmehed kahtlustavad lihapuudust  
  Euroopas möllavate taudide ja tõbede tõttu Eesti lihatööstusi ähvardav toorainenappus on kohalike kaupmeeste hinnangul juba otsapidi Saaremaale jõudnud, sest Saaremaa lihatööstus ei suuda kaubandusvõrgu tellimusi täita.

Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluva Edu kaupluse juhataja Urmas Vevers ütles Meie Maale, et kohalik lihatööstus ei suuda kaubandusvõrku varustada sellisel tasemel, kui oleks nõudlust.

Vevers märkis, et kuigi Edus on saadaval ka Rakveres toodetud liha, kuulub saarlase eelistus kohapeal toodetule.
Paraku kohalik tööstus iga päev värsket toorest lihakaupa ei väljasta, veist ja siga antakse erinevatel päevadel.

Nii Vevers kui Tamme poe juhataja Marvi Suu kinnitasid, et mõni aeg tagasi oli olukord liha kättesaamisega tunduvalt parem.

"Eelmine reede oli selline päev, et mitte midagi ei olnud nendel anda. Viimasel ajal on üsna tihti, et tooreid asju absoluutselt ei ole," möönis Suu. "Ma usun, et tööstusel on praegu liha hanke osas väga tõsised probleemid," lisas Vevers.

Ühe anonüümseks jääda soovinud asjatundaja hinnangul ei ole Saaremaa tingimustes võimalik kallimaid lihatooteid nagu karbonaat ja filee piisavalt õige hinnaga müüa. "Tallinna selveris on korralik viilutatud sisefilee 120 krooni kilo. Selle hinnaga ei osta Saaremaal keegi. Saaremaal müüakse tegelikult alla Eesti hinnaklassi," märkis asjatundja.

Kahtlusi lihapuuduse kättejõudmisest süvendab Valjala seakasvatajate suundumine Läti turule. Meie Maa andmetel müüs Valjala Seakasvatuse OÜ sel kuul Lätisse 160 elussiga, mis on umbes kümnendik kohaliku tööstuse kuu vajadusest.

Valjala Seakasvatuse tegevjuht Vahur Veelaid kinnitas sigade müüki Lätti, kuid möönis, et praegu müüakse liha kohalikule tööstusele. "Aga küsijaid on palju ja mis homne päev toob, ei tea," sõnas ta. Veelaid ei välistanud, et sigade müük Lätti jätkub ka tulevikus.

Andi Saagpakk: Saaremaal lihapuudust veel ei ole

Kuidas te kommenteerite kaupmeeste väiteid, et lihatööstus ei suuda tarbija nõudlust täita?

Tööstuse viga on see, et me iga päev sealiha ei väljasta. Töö on korraldatud nii, et üks päev tapame veiseid ja teine päev sigu ning lihakehade lõikamine toimub alati järgmisel päeval. Häda on selles, et värske liha realisatsiooniaeg kauplustes on 72 tundi, mistõttu ei saa me liha ka ette lõigata. Esmaspäeval lõigatud siga enam kolmapäeval müüki ei pane. See tähendab, et kauplused ei saa iga päev tellida ja liha nad ette ka ei võta.

Arvestasime kaupmeestega, et STÜ linna kauplustes vajadus kuus on 2400-2500 kg seda kaupa, mille üle on tekkinud probleem. Sel kuul saavad linna poed vajaminevast umbes tonni vähem , kuid ma olen kindel, et selle puudujääva tonni saab tööstus kuu jooksul alati anda.

Nii et kaupmeestepoolne tellimine on kõhklev?

Loomulikult. Kaupmees ei saa riskida oma rahaga. Ka meil ei ole alati külmhoones liha sees, sest me ei saa raha liha alla kinni panna.

Kas see paindumatus ja vähene vastutulelikkus kaupluste suhtes tuleneb sellest, et liigne lahkus võib tööstusele valusalt kätte maksta?

Juhtuda võib see, mis juhtus Adavere tööstusega. Adavere tööstus tegi nii, et hommikul laadis kaheksa tonnise auto täis ja sõitis mööda Eestit ringi. Tulemus oli see, et Adavere vahetas kauplustes välja vaid seda kaupa, mille pood lasi halvaks minna. Adavere müüs iga hinna eest, aga iga hinna eest müümine ei ole õige. Müügist tuleb teenida.

Keskajakirjandus kõneleb visalt, et Eestis tuleb lihast puudus kätte?

Lihatööstusel on sel aastal väga raske aasta. Ots-otsaga kokku tulemine on raske ja toorainega on raske. Aga see on tänane situatsioon. Kui homme suletakse kasvõi Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, siis meie praegune jutt ei maksa enam mitte midagi. Aga täna on meil piisavalt külmhoones liha. Millist vaeva me selle nimel näeme, on iseasi.

Kas vastab tõele jutt, et Saaremaa tööstus ekspordib ise lihatooteid välismaale?

Toodangut me välja ei vii. Oleme müünud veebruarikuus sealiha ja vahetanud sealiha Lätisse ja Leedusse. Kui täna on liha rohkem, siis selleks, et teda mitte hoida, oleme teda suts ära müünud ja hiljem tagasi võtnud. Kõike tuleb ette.

Kuidas tööstus liha ostab

Andi Saagpakk kinnitab, et liha importimisel välismaalt on küllalt vähetõenäoline, et see on nakatunud hullulehmatõvest või muudest haigustest.
Sel aastal on Saaremaa lihatööstus ostnud liha sisse Poolast, Tsehhist, Lätist ja Leedust. Millised toimingud peab lihatööstus läbima, kui ta soovib välismaalt sisse osta värsket liha?

Esmalt esitab lihatööstus kooskõlas maakonna vetkeskusega riigi veterinaar ja toiduameti piiriteenistusele imporditaotluse, mis vaadatakse läbi kümne päeva jooksul.

Taotlusel on kirjas toote kogus, selle valmistaja ja toote täpne nimetus (näiteks jahutatud veiseliha poolrümpades, veerandrümpades jne).

Kui välismaalt tellitud lihasaadetis jõuab piiripunkti, on piiriteenistusel õigus koorem avada ja kontrollida liha vastavust dokumentides näidatule.

Teenistusel on õigus võtta täiendavad analüüsid ja pidada autot kinni analüüsi tulemuste selgumiseni.

Piiriteenistusel on olemas loetelu kõikide Eestiga kaubavahetuses olevate riikide tehaste kohta. Tööstused on numereeritud ja piiriluba kehtib ainult loas märgitud tööstusest tulevale lihale. Lihakehal on aga peal vastavad templid ja numbrid.

Liha lubatakse importida vaid ettevõtetest, mis on riiklikul tasemel tunnustatud ja mida aktsepteerib Eesti toidu ja veterinaaria amet. "Terves maailmas vahetatakse infot haiguste kohta ja Eesti veterinaariametisse jookseb sisse info kõikide maade kohta," märkis Saagpakk.

Kui importliha on jõudnud Saaremaa lihatööstusesse, kontrollivad saadetist kohalikud veterinaarid. Kohalikus tööstuses tegutseb riiklik kontroll, mis koosneb kolmest riiklikust vetarstist ja neljast abilisest. Neil on õigus võtta täiendavad proovid ja sageli seda ka tehakse. "Üldiselt on riikide vaheline import-eksport korraldatud nii, et keegi teisel halba asja pähe sokutada ei saa," kinnitas Saagpakk.

Lihatööstuse juht märkis, et suu- ja sõrataudi ohtu arvestades on tööstuse väravas maha pandud desomatid. "Oleme maksimaalselt piiranud ka võõraste inimeste sissepääsu, sest tööstus on see koht, kus ristuvad üksteisega erinevad majandid," põhjendas ta turvameetmete karmistamist.

Hullulehmatõvega seoses hurjutas Saagpakk "musti" kokkuostjaid ja väikesi tapapunkte, kes loomade jäänused maa peale jätavad. Kui kehtivate reeglite kohaselt jäätmed kas põletatakse või maetakse maha, siis tapapunktide jäätmed satuvad Saagapaku sõnul lihtsalt metsa alla, kus koerad ja kassid nad hävitavad. "Ma võin pea anda, et jäätmete nõuetekohast matmist ei suudeta täita üheski tapapunktis ja see on kõige suurem võimalus hullulehmatõve levikuks."

Saagpakk märkis, et tapapunktides valitsev korralagedus teeb mõttetuks ka tööstuste tehtavad investeeringud nõuetest kinnipidamiseks. "Pole mõtet investeerida, kui üks pool on kontrollimatu," tõdes ta.

Nõudlus veiseliha järele väheneb

Lihatööstuse juhataja Andi Saagpakk kinnitas, et viimasel ajal on selgelt suurenenud nõudmine sealiha järele ning vähenenud toore veise ja veiselihast valmistatud suitsusaaduste ostmine.

"Väga palju veiseliha äraütlemisi on just Tallinna poole pealt, kust restoranid kurdavad, et veiselihast praade ei tellita," kinnitas Saagpakk. Samuti jääb senisest rohkem lettidele veiselihast suitsusinki.

Saagpaku sõnul ei saa tagasilööki mõõta siiski tonnides, kuna pealinna varustamine on põhiliselt ümberkaudsete tööstuste pärusmaa. Paljud Tallinna restoranid kasutavad ka turult või otse talumehe käest ostetud liha. "Nii, et kui me möödunud aastal müüsime kuus 800 ja sel aastal 700 kilo, siis on raske öelda, kas tegemist on konjunktuurimuutusega või on midagi muud," rääkis Saagpakk.

Lihatööstuse juht märkis, et kuigi vorstimeistrid kasutavad veiseliha siiani edukalt on nad siiski hakanud retsepte üle vaatama juhuks, kui veiseliha läheb defitsiitsemaks.

"Vorstide sees kasutame veiseliha senini edasi. Oleme võibolla küll vaadanud oma retsepte üle, et kui veiseliha läheb veel defitsiitsemaks, et siis vähendada veiseliha osa vorstide sees.
 
  AIN LEMBER Meie Maa 29-03-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Märts 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Oskar, Osmar, Oss 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3572 Veebimajutus: www.eq.ee