 |
Reede, 24. märts | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Haldusreformi lõppsõna jääb omavalitsuste volikogude öelda | |||||
|
Haldusreformi edasisest käigust – sundkorras ühtegi valda liita ei saa, kinnitas maavanem Hannes Maasel esmaspäevasel pressikonverentsil.
Maavanem Hannes Maaseli ütles, et konkreetselt haldusreformi läbiviimiseks veel 2001.aasta riigieelarvesse kulutusi planeeritud pole ja praegu kipub haldusreform samastuma haldusterritoriaalse reformiga, mille käigus tegeletakse piiride muutmisega ja kohalike omavalitsuste arvu vähendamisega. Palju on diskuteeritud selle üle, et tegelikult peaks see olema haldusreformi lõppetapp ja alustada tuleks hoopis kokkulepetest, millised ülesanded jäävad peale haldusreformi riigi, millised kohalike omavalitsuste täita ning millised funktsioonid antakse üle kolmandale sektorile. Alles vastavalt sellele, millised ülesanded kellelegi jäävad, tuleks muuta piire. Maavanema sõnul on loomulik, et haldusreformi arutelu on kirglik - rahvast ei saa hukka mõista kui seda tehakse tõelise kaasaelamisega ja sisemise põlemisega nii inimeste, omavalitsuste kui ka ajakirjanduse poolt. Lõppeks puudutab see meie kõigi elu. “Riigiametnikuna teatan, et valitsus on lähiaegadeks endale ülesande püstitanud ja vastavalt Eesti Territooriumi Haldusjaotuse Seaduse § 8 teeb vabariigi valitsus ettepaneku läbi maavanema omavalitsuste volikogudele, öelda välja oma seisukoht haldusterritoriaalse reformi ja väljapakutud haldusjaotuse kaardi kohta. Kui kõik läheb nii, nagu vabariigi valitsus on kavandanud, siis ettepanek tehakse 8.mai valitsuse istungil ning haldusreformi selles etapis on vastavalt seadusele lõppsõna öelda kohalikel omavalitsustel volikogude otsusena, kas nad on nõus valitsusepoolse ettepanekuga,” selgitas maavanem haldusreformi edasist käiku. “Kui mõni vald ei ole nõus liituma, siis sundkorras ühtegi valda liita ei saa,” kinnitas ta. “Eelpoolnimetatud seaduse § 9 määratleb ka mehhanismi, kuidas omavalitsused võivad kokku tulla ja vabal tahtel ühineda. Võib-olla läheb Hiiumaal ka see skeem käima,” oletas Hannes Maasel. Mis see maksma läheb? Maavanem teavitas Hiiu Lehte, et Hiiumaa omavalitsused on koostanud ligikaudseid arvestusi haldusreformi tõenäoliste kulutuste kohta, et selgitada mis maksaks haldusterritoriaalne reform Hiiumaal? Hannes Maaseli andmetel tuleks konkreetselt koondamistasudeks välja maksta ligikaudu 2 ja pool miljonit krooni. Lisaks suuremad kulutused infrastruktuuride (teed, side) väljaarendamiseks – juttu on olnud ligikaudu 10 miljonist kroonist. Need arvutused on läinud koos maavalitsuse poolse ettepanekuga ka siseministeeriumi kinnitas maavanem. Avalikus sektoris hakkavad kasud ja kahjud ilmnema pikema aja jooksul, tõdes Hannes Maasel, ning täpset arvestust on väga raske teha. Ka see, kui vallavalitsus inimesest kaugeneb, mõjutab inimest. Kas seda arvutada on üldse võimalik? See kuidas omavalitsuste arvu muutus või tõmbekeskuse asukoha muutus mõjub inimesele võib olla rahaliselt mõõdetav, aga arvutada seda on raske, tõdes maavanem. Kui mastaabiefekt hakkab toimima, siis ilmselt mitte kohe. Pigem vastupidi, algul võib asi ka halvemaks minna arvas ta. Hannes Maasel kinnitas veelkord, et praegu tegeleb haldusreformiga küll valitsus, aga lõppsõna jääb ikkagi poliitikute öelda. Ma ei ole üldse optimist, et see asi nii toimuma hakkab, avaldas maavanem kahtlust ning kinnitas, et kui volikogudest ei tule sellist otsust nagu valitsus on kavandanud, siis ühinemist lihtsalt ei tule. Maavanema arvamus haldusreformist Maavanemal on haldusreformi käigus korraldav funktsioon, mitte otsustav, selgitas Hannes Maasel. Loomulikult on mul ka oma seisukoht, kinnitas ta, aga maavanemana pean ma oma seisukoha välja ütlema nii, et see ei mõjutaks ei ühinemise pooldajaid ega vastaseid. “Minu arvamus põhineb sellel, et Hiiumaal on ülesaarelisi asju ikkagi vaja otsustada ja üha enam leian ma seda, et palju asju tuleks otsustada Hiiumaa ühtses seadusandlikus organis - ühises volikogus. Samas võiksid jääda ka viis omavalitsust. Võib-olla nad ei peaks olema nii arvuka vallavalitsusega ja nii arvuka volikoguga, aga neisse võiksid kuuluda needsamad volikogu liikmed, kes osalevad Hiiumaa ühtses volikogus. Ülehiiumaalise volikogu liikmed võiksid olla valitud territoriaalsel printsiibil kohapealsest nn osavallast ja nendel võiks sealses osavallas olla seadusandlik otsustusõigus,” pakkus maavanem välja omapoolse lahenduse. “See pole päriselt kahetasandiline omavalitsus, kuna need inimesed ei ole valitud osavalla volikokku, vaid ikkagi Hiiumaa volikokku, aga nendel oleks toimetamise õigus ka kohapeal. Muidugi eeldab selline omavalitsusskeem seadusandluse muudatust,” tõdes Hannes Maasel. Hiiumaa ühised probleemid “Ülehiiumaalised probleemid, mis vajaksid terviklikku käsitlemist, on näiteks haridus ja koolivõrk. Haridus on see valdkond, kus saab juba selgelt omavalitsuslikku võimu teostada; kõik rahad on omavalitsuste käes, kogu koolikorralduslik tegevus on omavalitsuse teha. See on esimene valdkond, kus suudetaks näidata omavalitsuslikku koostöövalmidust ja korrastada Hiiumaa koolivõrk ning korraldada ühiseid üritusi,” oli Hannes Maasel veendunud. “Järgmine teema - turismi infopunktid. Millised neist on ülehiiumaalised, millised valdade omad? Hiiumaa kui terviku huvides oleks otstarbekas avada ülehiiumaalised infopunktid ja neid kõiki Hiiumaa ühisest rahakotist finantseerida. Ka viidamajanduses oleks ühes kohas kergem otsuseid vastu võtta. Hiiumaal on selliste ülesaareliste otsuste järgi tegelikult karjuv vajadus, et teatud arengud ei pidurduks,” kinnitas ta. “Kasvõi näiteks Tohvri hooldekodu – see on praegu veel riiklik objekt, aga on olemas tendentsid, et sellised asutused võidakse munitsipaliseerida. Vanurite hoidmine hooldekodus on nii kallis, et omavalitsused viivad oma vanurid sealt ära ning hakkavad hoidma kuskil sotsiaalkorteris näiteks. Samal ajal oleme finantseerinud ja ehitanud päris korralikult üles Tohvri hooldekodu. Kui tekib vajadus seda munitsipaliseerida, siis on ainuke võimalus munitsipaliseerida see Emmaste vallale. Kuid kui teised omavalitsused hakkavad hooldekodust vanureid ära viima, siis kuidas üks vald terve hooldekodu majandamisega hakkama saab? Kohamaksumus läheb ju järjest suuremaks.” Võim ei tohi inimesest kaugeneda “Samas on minu seisukoht, et kohapealne võim ei tohi kohaliku inimese juurest kaugeneda, aga seda saab korraldada ka väiksema töötajate arvuga ja vähema arvu valitud saadikutega,” arvas maavanem. “Ma ei ole ei seda meelt, et kogu võimutäius tuleks viia ära Kärdlasse või ühte vallakeskusse. Samuti ei tohi ära kaotada osavaldu või neil mitte lasta tekkida. Olen seda meelt, et siin tuleb leida kuldne kesktee. See seisukoht läks ka Siseministeeriumi protokolli ja me oleme korduvalt kinnitanud, et Hiiumaal osavallad peaks säiluma,” oli Hannes Maasel veendunud. “Maavanem haldusreformi ei tee. Haldusreformi teostumine sõltub sellest, kas selline poliitiline tahe on olemas. Kuigi minul on selline informatsioon, et kui praegu vallad sooviksid vabal tahtel ühineda, siis ka ühinemise puhttehniline teostus võtab aega aasta või poolteist. Ma ise ei ole optimist, et see nii juhtub,” oli maavanem pessimistlik. “Veelkord haldusreformi juurde tagasi tulles kordaksin, et kui omavalitsuste volikogud oma seisukoha ütlevad, siis ma kordan veelkord sundkorras kedagi ikkagi liita ei saa. Kui neljalt omavalitsuselt tuleb pooldav otsus ja ühelt ei tule, siis ei ole olemas seadusandlikku mehhanismi, mis sunniks seda ühte liitumisega kaasa minema .” |
|||||
|
|||||
| Harda Roosna Hiiu Leht 23-03-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Albina, Albi, Albe | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3551 | Veebimajutus: www.eq.ee | |