 |
Pühapäev, 5. veebruar | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Merereostus surmas Vilsandil kolmandiku hülgepoegadest (1) | ||||||||
Kui tänavu loendati Vilsandi rahvuspargis 51 hallhülgepoega, siis mõni päev tagasi oli neid ellu jäänud vaid 34. “Tegu ei ole mingi uue õlireostusega, vaid lihtsalt mõned Läänemerel sõitvad laevad eelistavad kulude kokkuhoidmiseks õlist pilsivett mitte sadamas välja pumbata, vaid lasta see avamerre,” lausus Vilsandi olukorraga tutvumas käinud keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Urmas Glase. Tema sõnul tõmbuvad merre valgunud kütusejäägid külma ilmaga klimpi ning reostus triivib tasapisi randa hülgeid ohustama. Glase sõnas, et hüljestele muudab olukorra halvemaks see, et viimaste aastate jäävaeguse tõttu ei saa kõik hülged poegida puhaste jääpankade peal, vaid peavad seda tegema laidudel, mis pole nii steriilsed. “Hülgepoegadel on laidudel palju kergem mõni elu ohustav nakkus külge saada, kuna laidudele uhub meri saasta ja ka lindude väljaheited soodustavad nakkust,” ütles Glase. Vilsandi rahvuspargi asejuhataja Andres Jõeorg ütles, et hülgepoegade surma ei saa põhjendada ainult merereostusega. “Kui hüljeste asurkond on saare peal liiga tihe, siis ikka kipuvad haigused rohkem levima,” sõnas ta. “Küsimus ei ole ainult Vilsandis, ka mujal Eestis sureb hülgepoegi küllaltki palju.” Keskkonnaministri Heiki Kranichi sõnul tuleb hülgepoegade kõrge suremusega kokku puutuda igal aastal, sest laevaliikluse intensiivistumine Läänemerel suurendab ka merereostust. “Probleemi lahendamiseks tuleb kõige suuremad otsused teha järgmise aasta riigieelarve koostamisel ehk siis näha merereostuse likvideerimiseks ette tõsised investeeringud,” ütles keskkonnaminister. Tema hinnangul tuleks merereostuse kõrvaldamiseks järgmisel aastal investeerida vähemalt 10–15 miljonit krooni, enamus summast kuluks kaasaegse tehnika soetamiseks. “Riigieelarve mahtu arvestades ei ole see summa kaelamurdev,” ütles Kranich. Seni on riik merereostuse kõrvaldamiseks vajaliku tehnika soetamisel toetunud peamiselt välisabile ning riigipoolsed investeeringud on jäänud väga väikeseks. |
||||||||
|
||||||||
| Oliver Rand, Eesti Päevaleht Meie Maa 23-03-2001 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Päevapakkumised • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3366 | Veebimajutus: www.eq.ee | |