Neljapäev, 1. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kuressaare Elamute Hooldus ja tarbijakaitse vaidlustavad Kuressaare Veevärgi abonementasu  
  Kuressaare Veevärgi kliendid võivad esialgu pääseda vee abonementtasu maksmisest, sest tasu arvestamise juhend on tarbijakaitseameti hinnangul vildakas ja see tuleb ringi teha.

Mullu novembris kinnitas Kuressaare linnavalitsus “Veevärgi ja kanalisatsiooni abonenttasu rakendamise juhendiga” igale vee- ja kanalisatsiooni teenuse tarbijale abonementtasu baasmääraks 15 krooni. Olenevalt tarbitud vee hulgast pidanuksid firmad, asutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad maksma koefitsiendiga 2–60 läbi korrutatud baasmäära. Määrus hakkas kehtima 1. märtsist.

Näiteks kuus enam kui 3000 m3 vett kasutanud firma peaks abonementtasu maksma 900 krooni. Ka Kuressaare Elamute Hoolduse (KEH) tegevdirektor Tiit Villigu väitel arvestas ta juhendit esialgu lugedes just sellise summaga.

KEH-i halduses on sadakond maja ja seega pidanuks iga korteriomanik juhendi järgi maksma kuus abonementtasu sisuliselt sentides.

Eelmisel nädalal saatis Kuressaare Veevärk Villigule abonementtasu arvestamise uue juhendi, milles on eraldi välja toodud iga KEH-i halduses oleva elamu korterite arv ja seatud abonementtasu suurus sõltuvusse tarbitud vee hulgaga. Selliselt arvestades peaks KEH iga kuu korjama enda hallatavate majade elanikelt üle 23 000 krooni. Seda on Villigu sõnutsi “kole palju”.

Samuti oleks Villigu sõnul raske elanikele selgitada, miks on ühel korteril suurem, teisel aga väiksema tasumäär – tavapärane on ju nii, et ettevõtted rakendavad kõikidele oma klientidele ühesuuruse abonementtasu.

Tarbijakaitse protestis

Eelmisel nädalal saatis Saaremaa tarbijakaitseinspektor Koidu Allvee linnapea Jaanus Tamkivile ja Kuressaare Veevärgi direktorile Illar Noodale kirja, milles ta viitab, et mõnes väiksema korterite arvuga elamus ületaks ühelt korterilt võetav abonementtasu tunduvalt 15-kroonise baasmäära. Mõnes majas võib tasumäär ulatuda koguni 50 kroonini kuus, selliseid vahesid ei saa aga tarbijakaitse hinnangul lubada.

Tarbijakaitse arvates on abonementtasu juures muidki vasturääkivusi – näiteks sätestab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, et abonementtasu saab võtta vaid vee-ettevõtte kliendilt, kellega on sõlmitud leping. Kuressaare Veevärk ei ole sõlminud lepingut ühegi kortermajas elava veetarbijaga eraldi, vaid korteriühistu või KEH-iga.

Ka polevat vee-ettevõte tarbijakaitse hinnangul endale ega klientidele selgeks teinud, miks üldse peab abonementtasu võtma ja milliseid kulusid sellega tahetakse katta.

Juhend tehakse ringi

Vildaka juhendi ümber tekkinud probleemi lahendamiseks kohtusid eile tarbijakaitse, KEH-i, elamuühistute ja linnavalitsuse esindajad. Kohtumisel otsustati juhend ümber vaadata. Kuna hinnatõusudest peab tarbijaid ette teavitama vähemalt kolm kuud ette, pääsevad veetarbijad Tiit Villigu sõnul abonementtasust vähemalt juunikuuni.

Kuressaare Veevärgi tegevdirektor Illar Noot ütles, et tema abonementtasu ümber tõstatunud probleeme jamaks ei nimetaks. “Tõesti mõnda asja tuleb täpsustada mõne ettevõttega, mõned detailid tuleb kokku leppida ja lahendada ära mõningad probleemid, mis on abonementtasu praktilise rakendamisega tekkinud,” sõnas Noot, kes loodab juhendi täpsustamisega ühele poole jõuda märtsikuu jooksul ja aprilli algul esimesed abonementtasud sisse kasseerida.

Kuressaare abilinnapea Aarne Mustise hinnangul on probleem laiem ja selle lahendamiseks tuleb ilmselt veel mitu korda kokku tulla. “Siis saaks linnavalitsus mingi seisukoha võtta – kas siis määrust muuta või kuni määruse peatamiseni,” lausus Mustis. Samuti ei ole abilinnapea sõnul välistatud, et vee-ettevõte ei rakenda esialgu vaidlusi tekitanud punkte.

Täna on rahvusvaheline tarbija õiguste päev

Rahvusvaheline Tarbijaorganisatsioonide Liit Consumers International tähistab 15. märtsil tarbija õiguste päeva. CI juhib käesoleval aastal tähelepanu multinatsionaalsete firmade tekkele ja sellega kaasnevatele ohtudele tarbija seisukohalt.

15. märtsil 1962 deklareeris USA president John F. Kennedy esmakordselt avalikult tarbija põhiõigused, mis võeti aluseks ÜRO tarbijakaitsejuhiste väljatöötamisel ja millel omakorda põhinevad Eesti tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija põhiõigused:
1) nõuda kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku kauba või teenuse eest;
3) saada vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks;
4) taotleda oma huvide arvestamist oma liitude ja ühingute kaudu;
5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
6) nõuda hüvitust müüja poolt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.
 
  ANDRES SEPP Meie Maa 15-03-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Märts 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Oskar, Osmar, Oss 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2623 Veebimajutus: www.eq.ee