Neljapäev, 1. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Folkloorifestivali Baltica 2001 piirkondlik ülevaatus Lümandas (1)  
  Möödunud laupäeval viidi Lümanda kultuurimajas läbi folkloorifestivali Baltika 2001 maakondlik eelvoor, kus osales üheksa erineva kavaga kokku üle 200 laulja, tantsija ja jutusvestja ning lisaks veel neli külapillimeest ja üllatusesinejat Narvast.

Folkloorikavasid hindas kunstinõukogu koosseisus Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist, Anne Ojalo ja Toomas Torop. Peomaja elas ja kihas nagu sipelgapesa, näha võis palju säravates rahvariietes naisi ja noorikuid, kübarates härrasmehed heitsid nalja – kõikjal oli tunda läheneva kavade hõngu.

Tulge Mustjala pulma!

Kontserti alustas Mustjala Põhikooli õpilaste folkloorirühm, mida juhendavad Helje Raaper ja Ilme Kolter. Mustjala lapsed on usinalt folklooriga tegelenud palju aastaid ja oma ilusate rahvalauludega ning murdetekstidega rõõmustanud kuulajaid nii Saaremaal kui ka mandril. Seekord tantsisid nad ehtsat Mustjala pulmarongi, laulsid kodukandi külavahelaule ja kutsusid kõiki kohalolijaid “Mustjala pulma”, mida peetakse 23. juunil.

See oo meite Muhu

Muhu memmede laulu- ja tantsurühm Ätses tähistas hiljuti oma 15. sünnipäeva. Muhulased osalesid “Baltica 1989” lõppvoorus ja käidud on mitmetel välisreisidel ning oma kauni tantsu, ilusa laulu ja säravate rahvariietega on nad võitnud kõikjal publiku suure poolehoiu. Et tants on neil jalgades ja laulud alati suul, seda kinnitasid muhu memmed seekordki. Aga iga muhulase kõige tähtsam koht siin ilmas on oma saar.
Ätse lauljaid ja tantsijaid juhendavad Linda Otsa, Meeli Oidekivi ja Bruno Soom.

Simmaniõhtu seltskonnatantsudega

Humoorikaid rahvatantse ja mõnusaid laulumänge esitasid naisrühm Kadrid ja segarühm Moekad. Neid mõlemaid juhendab Helgi Allik ja suvel peetakse jälle simmanit Aavikute majamuuseumi õuel.

Vanaaegseid seltskonnatantse pakkus publikule vaatamiseks ja žüriile hindamiseks naistantsurühma Kanarbik, mida juhendab Elvi Siimon, sest raske on rõõmuta elada, ei suuda olla tantsimata.

Ühe tüdruku laul

Folklooriseltsi Virvik ja Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu esitasid ühiselt stiilse folkkava “Ühe tüdruku laul”, mida alustas 87-aastane Akiliina Süld. Ka teised laulud, mis ette kanti, olid võetud tema vanadest laulikutest.

Virvik on koos tegutsenud juba 13 aastat ja ka varem osalenud Baltica festivalidel.

Meeldivat vaheldust pakkusid saarlaste ja muhulaste laulude ning tantsudele Narva noorikud, kes laulsid erilise kõla ja säraga vene, setu ja isuri rahvalaule.

Ehaviir Orissaarest ja Keeris Kuressaarest

Laulu- ja tantsuansambel Ehaviir alustas Vaike Veliste ja Bruno Soomi juhendamisel tegevust 1994. aastal. Seekord esitati folkkava teemal “Eidekene ketrab, laulu lööb vokiratta vurinal”.

Segatantsurühm Keeris, mida juhendab Elvi Siimon, on teatud-tuntud nii siin kui sealpool väina. Laupäevaõhtul pärast sauna said külanoored kiige all kokku ja kõige tublim poiss oli ikka see, kes tüdrukuid kiiremini ja kõrgemale keerutas, oli nende kava motoks.

Seitse vanatüdrukut tahtsid mehele minna

Tantsu- ja lauluansambel Mariella, mida juhendavad Bruno Soom ja Helmi Vakkum, esitas lustilise laulumängu “Nõia Ella ja seitse vanatüdrukut”. Veel hiljuti öeldi, et 22 on tüdrukul viimane taks, nüüd pidi see viimane aeg olema siis, kui naine saab 25-aastaseks. Ühes talus elaski seitse vanatüdrukut, kes kõik tahtsid kangesti mehele minna. Tänu Nõia Ella abile saigi kõige pikem tüdruk kõige lühemale peigmehele, kõige peenem kõige paksemale jne.

“Pöide ratas” Tornimäelt ja pillimehed nagu muistegi

Pöide valla laulu- ja tantsurühm ehk punt Pöide ratas Aili Juhkami, Ingla Leisi ja Anne Palu juhendamisel esitas oma vanavanemate laule ja tantse. Hea on üheskoos laulda vanu armsaid laule.

Särtsakate pillilugudega esinesid ülevaatusel ka külapillimehed Sulev Mägi Leisi vallast, Aivo Aavik Kaarma vallast ning Muhu noorikud Toimi Tamm ja Luule Tarvis. Pillimängijad olid kõik väga tublid ja kindlustasid endale edasipääsu lõppvooru.

Ehtsat folkloori oli vähevõitu

Pärast pikka kontserti kutsus kunstinõukogu juhendajad kokku ja selgitas kohalolijatele, mida kuuldi-nähti ning mis asi see folkloor üldse on. Rõõmustada võis selle üle, et nii palju inimesi üle maakonna tegelevad taidlusega ja sisustavad nõnda kasulikult oma vaba aega. Teisalt aga tegi murelikuks see, et esitatud kavades oli ehtsat folkloori siiski vähevõitu.

“Meie “Baltica” kuulsus ulatub kaugele just sellepoolest, et tegemist on autentse festivaliga, kus kantakse ette ehtsat pärimuskultuuri ega ei ole seatud lugusid ja laule,” toonitas Ingrid Rüütel. Seepärast tahetigi kavades näha ainult paikkondset folkloori, mis kohalike elanike käest kuuldud või üles kirjutatud. Näiteks rahvalikud laulud “Tuisu Antsu tuju” ja “Vokiratas” on hoopis Ameerikast meile jõudnud ja ei sobi sugugi ühte õigesse folkloorikavasse.

Tõepoolest poleks meil vaja ennast võõraste sulgedega ehtida, sest igas kihelkonnas, mõnel pool isegi igas külas olid oma külalaulikud, kelle laululooming tänapäeval kipub vägisi unustusehõlma vajuma, ehk on elus veel vanemaid inimesi, kes mäletavad kodukandi külavahelaule või on neid kusagil vanas laulikus peidus.

Palju Saare- ja Muhumaalt korjatud külalaule on jõudnud ka Tartu Kirjandusmuuseumisse, kus need on vaja ainult riiulitelt üles otsida. Ingrid Rüütel ise on kogunud Pöide külalaulikute Konstantin Tuttava ja Aleksander Nõgu laululoomingut.

Ja veel – tantsimine kui selline jõudis küla kiige alla suhteliselt hiljuti. Varem tehti seal rohkem ring- ja laulumänge ning täpselt takti järgi tantsimine ei olnud siis sugugi popp.
Peaasi et uljalt ja hoogsalt ning jalaga vastu maad löödi, siis kui see just parajasti pähe tuli – mitte kõik korraga käsu järgi.

Kahju, et sõnalises osas vähe mikrofoni kasutati, sest nõnda ei jõudnudki lausutud sõnum kuulajateni, kuid niisama pole mõtet lava peal suud lahti teha.

Rohkem kiidusõnu pälvis Virvik, kelle kava oli ülesehitatud ühe vanaema lauliku järgi. “Põlvkondade vaheline side on väga tähtis,” rõhutas Igor Tõnurist.

Meeldivaid folkloorielamusi pakkusid ka Mustjala kooliõpilased ja Muhu lauljad-tantsijad. Kes täpselt suvel Tallinna lõppvooru pääseb, selgub hiljem, kui teiste maakondade folkloorikavad ära kuulatud ja üle vaadatud.

Leigarite simman Lümandas

Õhtul aga andis rahvatantsuansambel Leigarid Lümandas täispika kontserdi, millega tähistati ka oma asutaja Kristjan Toropi sünnipäeva. Eriti meeldisid pealtvaatajatele 20. sajandi nadinunnadi-tantsud.

Meie maavalitsuse poolt kingiti sünnipäevalistele suur-suur tort, mida said kõik kohalolijad maitsta ja siis läks lahti suureks simmaniks, kus pidu peeti keskööni välja.
 
  TÕNU ANGER Meie Maa 15-03-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Märts 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Oskar, Osmar, Oss 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2963 Veebimajutus: www.eq.ee