Reede, 2. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Jääolud soosivad hülgeid  
  Rohke jää ja seda kattev kohev lumi on tänavuse kevadtalve hüljestele meeldivaks muutunud – Saaremaa läänerannikul läheldal asuval hallhüljeste lemmiksaarel sündis tänavu poolsada hülgepoega.

“Seda on vähe ja see on tegelikult hea märk – järelikult on jääd nii palju, et nad saavad poegida ka merel,” märkis hülgeuurija Mart Jüssi. Tema sõnul pole hülgeuurijail täpset teavet, et hallhülged jääl poegivad, kuid tõenäoliselt see siiski nii on.

Mullu sündis Saaremaa lääneranniku lähedal kahel laiul üle 200 hülgepoja. Alla hektari suurustel laidudel võib sellist olukorda vaid ülerahvastatuseks nimetada. “Hülgeema peab oma poja toitmise kõrvalt tegelema talle eluruumi kättevõitlemisega. Võitluse käigus hammustatakse sageli teiste hüljeste poegi ning need võivad saada mõne haiguse. Samuti ei saa ema nii tihedalt asustatud kohas oma pojale piisavalt tähelepanu pöörata, mistõttu kannatab poja toitmine,” rääkis Jüssi.

Maa on sündimiskohana hülgepojale palju ohtlikum kui jää - maal mulla, taimede ja kivide keskel võib hülgepoeg palju lihtsamalt mõnda tõppe nakatuda. Hülgel on sündides organismis vaid umbes 5% antikehadest. 90% saab ta emapiimaga ning 5% ülejäänud elu jooksul.

“Vastsündinud hüljes võib väga kergesti nakatuda mõnda lihtsasse tõppe, inimese mõistes nagu nohu ja köha,” lausus Jüssi. „Maha see teda võib-olla ei murra, kuid muudab nii nõrgaks, et elulooma temast enam ei saa.”

Eelmisel neljapäeval loendasid hülgeuurijad ühel laiul ainult neli n-ö luuserit - hülgepoega, kel pole lootust üle aastavanuseks elada. „Ligi 50 sünnist on see 10%, mis pole halb. Arvestades, et paljud sünnivad jääl ja seal on suremus tõenäoliselt väiksem,” ütles Jüssi.

Mullu registreerisid hülgeuurijad Väinameres rekordarvu hüljeste sünde – 792 ja ka rekordarvu surmasid – 218. Läänemere 8000 hallhülgest elab Eesti vetes, peamiselt Väinameres, kolmandik.
Hüljeste peamine sünniaeg jäi tänavu veebruari lõpu ja märtsi alguse päevadele. „Kümneaastane vaatluskogemus näitab, et need päevad on hüljestel paaripäevase täpsusega paigas,” tõdes Jüssi.

Hülgeema toidab poega kaks nädalat, kaotades sel ajal üle poole oma kehakaalust. Algul ligi 110 kilo kaaluv emahüljes lahkub poja juurest umbes 50kilosena. „Ema lahkub siis, kui ribid juba paistavad,” ütles Mart Jüssi. „Sest hetkest peale peab poeg ise hakkama saama. Emapiimast peab tal ellujäämiseks piisav rasvakiht naha alla kogutud olema.”

www.greengate.ee

Vt ka ELFi hülgeprojekti
www.elfond.ee/tegemised/proj8.html
 
  Aivar Õepa Meie Maa 15-03-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Märts 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Aira, Aire, Airi 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3178 Veebimajutus: www.eq.ee