 |
Kolmapäev, 1. veebruar | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Avade raiumine Väinatammi lükkub mitme aasta taha | |||||
|
Saare- ja Muhumaad ühendavasse Väikese väina teetammi ei hakata avasid ehitama vähemalt kahe järgmise aasta jooksul, kuna riik ei eralda selleks Saare teedevalitsusele sentigi raha.
“Ma ei näe absoluutselt mingisugust võimalust lähema paari aasta jooksul Saaremaal midagi taolist ette võtta,” sõnas Saare teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo. Ta ütles, et lähiaastatel kuluvad kõik investeeringud ja laenusummad kolme Eesti põhimaantee, Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva väljaehitamiseks. Kollo lausus, et sel aastal vähendati Saare maakonna teede hooldamiseks mõeldud summasid võrreldes eelmise aastaga koguni kolme miljoni krooni võrra. “Asi on nii pahaks läinud, et me ei saa teid enam pinnata ka,” tähendas teedevalitsuse juht. Muhu valla arengunõunik Hants Kipper on tammi avade ehitamisest rääkides üliskeptiline. Ta nentis, et ilmselt ei leita selleks raha ei lähima viie ega ka kümne aasta jooksul. Tammi avade tegemine on olnud päevakorral juba sada aastat, kuid seni pole tehtud rohkem kui üks truup Muhu-poolses otsas – see rajati pool sajandit tagasi. Hants Kipper ütles, et kui enne viimast renoveerimist neli aastat tagasi vesi veel mingil määral läbi tammi pääses, siis nüüd ei ole vee liikumist enam üldse. Kuna vesi ei liigu, hindavad spetsialistid ökoloogilise olukorra Väikese väina piirkonna rannikumeres katastroofiliseks. “Igal aastal läheb asi hullemas,” kinnitas Hants Kipper. Lahtede madalamates osades on talviti eriti suur hapnikuvaegus ning kohati jäätub meri põhjani. Järjest laiema ala võtavad enda alla vesikasvud, mille tõttu on lahtedes paadiga juba pea võimatu liikuda. Kuna vees hapnikut praktiliselt pole, elab seal vaid prügikala. Aastaid tagasi tehtud kalkulatsioonide kohaselt oleks 3,6 kilomeetri pikkusse tammi kahe ava ehitamiseks kulunud ca 30 miljonit krooni. Kuna riigil polnud raha ka kahe 18-meetrise tammiava tegemiseks, piirdutigi aastatel 1996-1997 tammikatte rekonstrueerimise ja korraliku asfalteerimisega. Selleks kulus toona 20 miljonit. Lisaks avade tegemisele kuluvatele kümnetele miljonitele oleks raha vaja ka tammi tõstmiseks ning uue teekatte rajamiseks. Aleksander Kollo sõnas, et tammi avade tegemiseks on mõeldud ka Euroopa Liidu programmidest raha laenamisele, kuid sellest ei ole seni paraku midagi välja tulnud. Hants Kipper ütles, et mereinstituudi hinnangul peaks Väikese väina ökosüsteemi normaalseks taastumiseks ehitama tammi avasid nii palju, et need hõlmaksid kolmandiku kogu tammist. Väikese vahelise tammi ehitamist alustati mõlema saare poolt aastal 1894, kaks aastat hiljem valminud tamm on Eesti pikim vesiehitis. |
|||||
|
|||||
| Andres Sepp Meie Maa 10-03-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Päevapakkumised • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2658 | Veebimajutus: www.eq.ee | |