Kolmapäev, 1. veebruar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Avade raiumine Väinatammi lükkub mitme aasta taha  
  Saare- ja Muhumaad ühendavasse Väikese väina teetammi ei hakata avasid ehitama vähemalt kahe järgmise aasta jooksul, kuna riik ei eralda selleks Saare teedevalitsusele sentigi raha.

“Ma ei näe absoluutselt mingisugust võimalust lähema paari aasta jooksul Saaremaal midagi taolist ette võtta,” sõnas Saare teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo. Ta ütles, et lähiaastatel kuluvad kõik investeeringud ja laenusummad kolme Eesti põhimaantee, Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva väljaehitamiseks.

Kollo lausus, et sel aastal vähendati Saare maakonna teede hooldamiseks mõeldud summasid võrreldes eelmise aastaga koguni kolme miljoni krooni võrra. “Asi on nii pahaks läinud, et me ei saa teid enam pinnata ka,” tähendas teedevalitsuse juht.

Muhu valla arengunõunik Hants Kipper on tammi avade ehitamisest rääkides üliskeptiline. Ta nentis, et ilmselt ei leita selleks raha ei lähima viie ega ka kümne aasta jooksul.

Tammi avade tegemine on olnud päevakorral juba sada aastat, kuid seni pole tehtud rohkem kui üks truup Muhu-poolses otsas – see rajati pool sajandit tagasi.

Hants Kipper ütles, et kui enne viimast renoveerimist neli aastat tagasi vesi veel mingil määral läbi tammi pääses, siis nüüd ei ole vee liikumist enam üldse. Kuna vesi ei liigu, hindavad spetsialistid ökoloogilise olukorra Väikese väina piirkonna rannikumeres katastroofiliseks.

“Igal aastal läheb asi hullemas,” kinnitas Hants Kipper. Lahtede madalamates osades on talviti eriti suur hapnikuvaegus ning kohati jäätub meri põhjani. Järjest laiema ala võtavad enda alla vesikasvud, mille tõttu on lahtedes paadiga juba pea võimatu liikuda. Kuna vees hapnikut praktiliselt pole, elab seal vaid prügikala.

Aastaid tagasi tehtud kalkulatsioonide kohaselt oleks 3,6 kilomeetri pikkusse tammi kahe ava ehitamiseks kulunud ca 30 miljonit krooni. Kuna riigil polnud raha ka kahe 18-meetrise tammiava tegemiseks, piirdutigi aastatel 1996-1997 tammikatte rekonstrueerimise ja korraliku asfalteerimisega. Selleks kulus toona 20 miljonit.

Lisaks avade tegemisele kuluvatele kümnetele miljonitele oleks raha vaja ka tammi tõstmiseks ning uue teekatte rajamiseks. Aleksander Kollo sõnas, et tammi avade tegemiseks on mõeldud ka Euroopa Liidu programmidest raha laenamisele, kuid sellest ei ole seni paraku midagi välja tulnud.

Hants Kipper ütles, et mereinstituudi hinnangul peaks Väikese väina ökosüsteemi normaalseks taastumiseks ehitama tammi avasid nii palju, et need hõlmaksid kolmandiku kogu tammist.

Väikese vahelise tammi ehitamist alustati mõlema saare poolt aastal 1894, kaks aastat hiljem valminud tamm on Eesti pikim vesiehitis.
 
  Andres Sepp Meie Maa 10-03-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Märts 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2658 Veebimajutus: www.eq.ee