|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Elu võimalikkusest Hiiumaal
|
|
|
|
Laupäeval kogunes Hiiumaa Suurkogu Emmastes, teemaks “Elu võimalikkusest Hiiumaal”.
Suurkogu tööpäeva juhatas sisse Emmaste Põhikooli direktor Jaanus Betlem, kes soovis, et Suurkogu töö tekitaks Hiiumaal rohkem üksmeelt kui eriarvamusi ning üheskoos genereeritaks mõtteid, kuidas edasi minna.
Hiidlasi, kellel soov mõelda elu võimalikkuse üle Hiiumaal, oli Emmaste kooli esinduslikku saali kogunenud kolmekümne ringis.
Kui eelmisel Suurkogul Suuremõisas kõneldi Hiiumaa keskastme haridusest, siis nüüd oli peateemaks Hiiumaa tööhõive.
Hillar Eller: Hiiumaal võib veel elada
Avasõnavõtuga esines Hiiumaa tööhõiveameti juhataja Hillar Eller. Ta kõneles Hiiumaa tööturu hetkeolukorrast Eesti taustal ning tõdes, et Hiiumaal võib veel elada. Mujal on olukord hullemgi.
Hiiumaa Tööhõiveameti töö tulemuslikkust märgivad mitmed kursused ja koolitused töötutele, stardirahad füüsilistest isikutest ettevõtjatele, koostöö ettevõtjatega, ka valdadega.
Elleri sõnul on aasta jooksul Hiiumaa Tööhõiveametis arvel 350-360 töötu abiraha saajat ning aasta jooksul saab tööd umbes 180 tööotsijat. Tööpakkumisi on Hiiumaal keskmiselt 5-6 tükki kuus. Tööhõiveameti kursustel osaleb aastas ligikaudu 80 inimest. Tulemuslikud on olnud turismitalunike, marjakasvatajate koolitamine ja stardirahadega toetamine. Stardirahade taotlusi esitatakse aastas üle kolmekümne ja neist rahastatakse 23 – 25 taotlust. Kahetsusväärsena märkis Hillar Eller valitsuse poolt hädaabitööde rahastamata jätmist 2001.eelarveaastal, samal ajal kui seadus näeb seda ette.
Ühiselt otsiti vastust küsimusele, KES peaks tegelema töökohtade loomisega Hiiumaal. Hillar Elleri sõnul peaks teoreetiliselt sellega tegelema kohalik omavalitsus, aga omavalitsustel on kasutada ainult soodustuste andmise hoovad. Töökohtade tegelik loomine peaks olema Hillar Elleri arvates riigi regionaalpoliitika ülesanne. Selle asemel, et riigiaparaati kolida suurematesse keskustesse, tuleks säilitada riigistruktuuride töökohad ääremaadel, et tööhõive olukorda mitte halvendada – selle seisukohaga ühinesid ka ülejäänud saalisolijad.
Kalev Kotkas: töökohtade loomine on teadus omaette
Kalev Kotkas tõdes, et vähene tööhõive on tõepoolest tihti Hiiumaalt lahkumise põhjuseks.
Samas käivitab iga juurdeloodud töökoht teatud ahelreaktsiooni tootes juurde rikkust ja parandades elukvaliteeti, provotseerides aina uute töökohtade loomist. Tema sõnul on uute töökohtade loomine mujal maailmas teadus omaette, aga Hiiumaal ei ole põhjust oodata – tööhõive probleemiga tuleb tegeleda meil endil süsteemselt ja läbimõeldult ning mitte lasta end uinutada arulagedal teesil, et haldusreform on võluvits, mis päästab hiidlased mandrile töölekäimisest.
Kalev Kotkase arvates on kõige suuremad võimalused tööhõive tagamisel siiski kohalikul omavalitsusel. Ta tõi hulgaliselt näiteid Emmaste valla vastavatest kogemustest. Ta kinnitas: “Töökohtade loomisel-toetamisel ei kartnud me teha suuri väljaminekuid, kartsime väikest sissetulekut.”
Agu Kohari: Riik peaks rohkem tööd pakkuma
Agu Kohari tõdes oma sõnavõtus, et sisuliselt on tööhõive alal kaks tööandjat; riik ja ettevõtlus. Kahjuks korjavad riigiametid oma ametikohti kokku keskustesse ning ettevõtja võtab tööle nii vähe inimesi, kui võimalik.
Agu Kohari rääkis oma aastasest töökogemusest Ühistegelise Liidu juhatajana ning märkis, et kui mõni aasta tagasi polnud piima-liha kuhugi panna, siis nüüd on olukord täiesti vastupidine. Ta tõi näiteks Laeva Meierei Tartus, mille ostsid ära välismaised investorid. Selleks, et tööstuse diktaati vältida, tegid kohalikud põllumehed ühistu ning ütlesid, tööstus on teie aga piim meie oma ja tööstuse esindajad olid sunnitud pidama piimatootjatega läbirääkimisi mõlemale poolele vastuvõetavate tingimuste kehtestamiseks. Agu Kohari kõneles ka Hiiumaa marjakasvatajate möödunud aastasest katsest ühiselt turule minna, kus osa marjakasvatajaid ei pidanud kokkuleppest kinni ning lubatud kogus jäi osaliselt müümata. Sanktsioone küll ei järgnenud, kuid selleks, et olla ühiselt edukas, peavad omavahelised kokkulepped toimima, kinnitas Agu Kohari.
Tööhõive probleemi kõrval kerkis pidevalt esile ka haldusreformi teema, mille senise korraldusega ei saa rahul olla.
Matti Lüsi: Maakond võib veel kaduda
Matti Lüsi hoiatas, et ka maakonna kaotamist ei ole keegi veel lõpetanud. Valdade liitmine tehakse maavanemate kätega ära ning siis jõuab järg maakondade liitmise kätte.
Ivo Eesmaa kinnitas, et meid on Hiiumaal juba piisavalt vähe ning seetõttu on äärmiselt oluline, et Hiiumaa võrgustikus oleks “iga mees õiges silmas” – see tagaks võrgu vastupidavuse. Need peaksid tema sõnul olema mehed/naised, kellel on visioon ja selge pilt oma ülesannetest, mehed/naised, kes otsustavad ja ei häma. “Igaüks meist peaks olema seal, kus on tema õige koht ja igaüks meist peaks mõtlema, mis sõltub minust ning andma oma parima,” kinnitas Ivo Eesmaa. Olulisemaks haldusreformist pidas Ivo Eesmaa kokkuleppeid, mida teha Hiiumaal eraldi igas vallas, mida teha koos – ühiselt tuleks paika panna mõistlik elukorraldus Hiiumaal.
Suurkogu töötoimkond võtab lähiajal Emmastes tehtud päevatöö tulemuse kokku ning see avaldatakse kohalikes ajalehtedes.
|
|
|
 |
|
|
Harda Roosna Hiiu Leht 06-03-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin | | |
|